Piltpostitus väidab: "Distantseeru sotsiaalselt! Näo identifitseerija ei toimi, kui inimesed paiknevad teineteisele liiga lähedal."

Kuidas on asi tegelikult?

Näotuvastust ja näohõivet täna Eesti riik ei kasuta. Seda kinnitas Delfile politsei esindaja. Siiski on plaanis ka Eestis selles suunas liikuda ning näiteks piiridel automaatsed tuvastusvahendid kasutusele võtta. Näotuvastusvahendeid leiab Eestis aga mujalt, näiteks raamatukogudele pakutakse näotuvastusvõimekusega laenutuskappe.

Mujal maailmas on need vahendid aga laiemalt levinud. Nii näiteks kasutavad USA-s politseinikud näotuvastusvahendeid kriminaaluurimiste läbiviimiseks ning Hiinas tuvastatakse sellega inimesi ka tänaval.

Viies läbi näotuvastust turvavideo põhjal, pole inimeste omavaheline lähedus niivõrd oluline aspekt tuvastuse juures, tähtsam on inimese kaugus kaamerast, mis teda identifitseerib. Kui inimene on kaamerast liiga kaugel, muutub tema näopilt piksliliseks, mis takistab omakorda näo äratundmist. Pikslite suurendamisel ning teravamaks tegemisel tuleb ette piir, mistõttu võib muutuda kaamerast kaugel seisev isik äratuvastamatuks.

Seda, et inimeste omavaheline kaugus niivõrd oluline pole, tõestab paari aasta tagune lugu Hiinast, kus sealne laiamahuline tuvastusvõrgustik oli võimeline leidma ja tuvastama kontserdil 60 000 inimese seast majanduskuritegevuses kahtlustatava noore mehe.

Teisest küljest tuleb rõhutada, et vahemaa hoidmine on oluline just seetõttu, et köhimisel-aevastamisel tekkivad piisakesed väiksema tõenäosusega jõuaks kaaskodanikeni. Selle võimaluse vähendamiseks tuleks hoida nii vahemaad kui ka kanda teatud juhtudel maski. Eestis nõutud 2-meetrine vahe on seejuures maailmas üks pikemaid, WHO hinnangul võiks sotsiaalseks distantsiks pidada juba ka 1-meetrist vahemaad. Hispaanias näiteks nõutakse 1,5 meetrit, kuid kui inimene kannab vaba õhu üritusel maski, võib see pisut väiksem olla.

Esitatud väite võib pöörata ka peapeale. Juhul kui sotsiaalne distants on vajalik vaid selleks, et riigid saaksid oma kodanike igal sammul monitoorida ning tuvastada, siis miks soovitatakse kanda näomaske? Nimelt näomaskid raskendavad nägude tuvastamist. Tõsi, tehnoloogiline hüpe on koroona tõttu olnud kiire, eksperdid hindavad, et juba varsti maskid kaameraid ära ei peta.

Vahemaa hoidmise ning näohõive teooria peale pole tulnud Eesti vandenõulased ka ise, tegemist on järjekordse välismaalt imporditud valeväitega. Varasemaid pilte leiab inglise- ja hispaaniakeelsest sotsiaalmeediast.

Sotsiaalmeedias ringlev inglisekeelne valeväiteid sisaldav poster
Hispaanikeelne valeväiteid sisaldav foto

Otsus: tegemist on valeväitega. Vahemaad ei pea hoidma mitte nägude identifitseerimiseks, vaid tervise hoidmiseks. Lisaks ei vaja näotuvastustehnoloogia vähemalt 2meetrist vahet, et inimesi ära tunda.