Mikrolaineahjud ja 5G mastid ei sulata inimesi üles
Mida täpselt väidetakse?
Pardakaamera video, mis Facebookis ringleb, on jõudnud üle 8000 vaatajani. Autos mängib raadio, millest 5G-vastane jutlus kostubki. Rääkija ei tutvusta ennast kuidagi, öeldes vaid, et ta on koostanud teadustöö elektrotehnikas. Kus ülikoolis ja millise nime alt jääb saladuseks. Juba see võiks tekitada küsimusi ning äratada kuulajas kahtlust, kuid siiski kestab video edasi.
Kokkuvõtlikult esitletakse videos kolm väidet. Need on:
1. Mikrolaineahjul, WiFil ning 4G-l on samasugune lainesagedus. 5G-l saab see olema aga kõrgem ning seetõttu saab see olema inimese organismile ohtlikum;
2. Inimene koosneb peamiselt veest. Kui veemolekulid juba madalama sagedusega mikrolaineahjudes toiduaineid kuumutades võivad soojeneda kuni ülessulamiseni, siis 5G masti alt läbi jalutades hakkab inimeses sisalduv vesi reageerima, mis mõjub inimese tervisele laastavalt;
3. 5G mastide puhul suurendatakse lainesagedust, sest see on elektroonikaettevõtetele odavam ja mugavam. Elektroonikaettevõtted seetõttu mõjutavad inimeste tervist oma mugavuse arvelt.
Kuidas on asi tegelikult?
Mõned nädalad tagasi andis Eesti IT-minister Raul Siem teada, et Eestisse tuleb 5G sagedusaladel vahemikus 3410-3800 MHz (3,41 - 3,8 GHz).
Tõepoolest, mikrolaineahi töötab madalamal sagedusel - jäädes 2,4 GHz juurde ning 4G tehnoloogia töötab 1,9-2,2 GHz kandis. 5G võimaldab kasutada senisest rohkem sagedusi, mis on osa tehnoloogia uuendamisest. Siiski on enamus Euroopa riike valinud Eestiga sarnased sagedused, näiteks Soome täpselt sama vahemiku nagu Eestigi.
Tallinna tehnikaülikooli elektroonikainstituudi vanemlektor Ivo Müürsepp selgitas Delfile, et raadiolainete puhul on tegemist mitteioniseeriva elektromagnetkiirgusega, mis pole võimeline inimkehaaatomeid lõhkuma.
"Ainus mõju on soojuslik - ehk kehas neeldudes muutub osa raadiolainete energiat soojuseks - sellel printsiibil tollesama mikrolaineahju töö põhinebki," nentis ta.
Ta tõi välja, et kui mikrolaineahju võimsus on piisavalt suur, siis on võimalik tekitada kuumakahjustusi, näiteks põletusi või ülekuumenemist.
"Võimsused, mis selleks vajalikud, on kenasti mikrolaineahju esipaneelilt loetavad, mobiilsideks kasutatakse tuhandeid kordi nõrgemaid signaale," sõnas ta.
Ta kinnitas ka teist väljatoodud fakti - inimesed koosnevad tõepoolest veest ning tehniliselt keha soojenemisel hakkavad selles tegutsevad veemolekulid kiiremini võnkuma. Siiski ei too see endaga kaasa ülessulamist.
"Senikaua kui inimene ei ole jahutatud absoluutse nullini (-273,15 C) põrkuvad veemolekulid kehas pidevalt ja siiani ei ole keegi veel selle tõttu haigeks jäänud. Mingeid keemilisi reaktsioone sellega muidugi ei kaasne ja inimkeha sisseehitatud soojusregulatsiooni süsteem suudab meie kehatemperatuuri ilusasti paigal hoida," selgitas ta bioloogilist aspekti.
"Loomulikult peab rõhutama, et isegi täisvõimsusel tugijaama saatja ei tekita piisavalt palju soojust , et inimest üle kuumutada. Lisaks väärib mainimist, et mobiilside tugijaamas (tornis) ei vaata antennid otse alla, vaid üritavad katta torni ümber võimalikult suurt ala - ehk enamasti on signaal torni all nõrgem kui selle ümbruses."
Kinnitatud 5G sageduste suurendamine tuleneb sellest, et suurendada andmeülekandekiirust.
"Kiirus ise ei sõltu sagedusest vaid saadaolevast sagedusvahemikust ehk ribalaiusest. Madalatel sagedustel on ruum juba üsna täis ja kõrgematel on seda rohkem saada - see on peamine põhjus," selgitas Müürsepp, miks 5G sageduslaius 4G-st ülespoole koliti.
Ta lükkas ümber ka jutu sellest, nagu oleks sageduste suurendamine telekommunikatsiooniettevõtetele mugavam. Vastupidi!
"Mida suurem on sagedus seda keerukam ja kallim on vastavaid seadmeid toota - seega jõudmaks suurema kiiruseni minnakse just sinna, kus on "ebamugav"."
Lõpetuseks tasub meelde tuletada, et inimkeha aatomeid on võimelised lõhustama vaid ioniseerivad kiirgused. Nii on näiteks ohtlik silmale nähtav päikesekiirgus. Mobiiltelefonid, mikrolainehajud ja antennimastide kiirgus on madalam, jäädes mitte-ioniseeriva kiirguse hulka.
