Toitumisspetsialistid ning arstid raamatute imelubadustesse ei usu ning nimetavad neid mõningatel juhtudel suisa ohtlikuks.

Nüüd on eestikeelses Facebookis ringlema läinud väide, mis viitab otsekui tekitaks puukborrelioosi ning -entsefaliiti mitte puugid, vaid kehas pesitsev Epstein-Barri viirus. Seesama viirus on Williami teeside järgi mitmete erinevate haiguste põhjus. Viirust saab tema soovituste järgi rasvavaese ning juurviljakeskse dieediga kontrolli alla saada. See aga ei vasta tõele.

Vaatame enne puukide juurde asumist põhjalikumalt, milliseid vale- või eksitavaid väiteid Williami raamatutest veel leiab:

Teadusmaailm on lükanud ümber veel mitmeid Williami väiteid (esitatud väide ning siis selgitus):

1) Kilpnäärme alatalituse tekkimispõhjused ning leevendusvõimalused pole arstidele selged — ei vasta tõele. Väljakujunenud kilpnäärme alatalituse ehk hüpotüreoosi korral võetakse igapäevaselt kilpnäärmehormooni asendavat tabletti. Kasvaja korral haiguskolle eemaldatakse, inimene saab jätkata täisväärtuslikku elu tabletiravi najal;

2) Üle 95% kilpnäärmeprobleemidest on tingitud Epstein-Barri viiruse tõttu — sellele väitele ei leidu teaduslikku tõendusmaterjali. Epstein-Barri viirusega on kokku puutunud enamus maailma elanikkonnast, mistõttu peaks ka kilpnäärmeprobleemid olema levinumad. Kuigi hilisemas eas nakatumine võib põhjustada tõsiseid vaevuseid, põevad lapsed selle üldiselt läbi kergemini. Lisaks tekitab viiruse tõttu esineva mononukleoosi läbipõdemine haiguse vastu eluaegse immuunsuse;

3) Kilpnääre edastab teistele organitele ülesandeid raadiolainetega sarnanevatel sagedustel, et hoida organismi toimimas — kilpnäärme tööd on põhjalikult uuritud, raadiosagedusi inimkehas ei leidu. Endokrinoloogid on ka eesti keeles ohtralt vastanud kilpnäärme tööd puudutavatele küsimustele. Tõsi, kui kilpnääre ei tööta nagu ta peaks, siis on korraga terve keha tegevus häiritud;

4) Epstein-Barri viirus “toitub” kehasse kogunevast adrenaliinistEBV ei “söö” adrenaliini. Ega stressi, ega pingeid. Mononukleoosi ehk suudlemishaiguse läbipõdemisel, mida EBV esile kutsub, esineb kehas tõepoolest väsimust ning palavikku. Aeg tasub maha võtta, et viirust mitte rohkem laiali kanda ja lasta organismil terveneda, mitte aga selleks, et vältida viiruse “toitmist”;

5) Miljonid naised kõnnivad teadmatuses ringi kilpnäärme alatalitusega nii, et seda ei saaks testidega tõestadagi — laborid siiski tuvastavad verepildi põhjal edukalt, kas inimesel on kilpnäärmega muresid. Hormoontasakaal võib olla paigast ära ka ajutiselt, mistõttu pannakse vajadusel diagnoos põhjalikumate uuringute järel. Õigus on selles, et paljud ei oska oma tervisevaevusi kilpnäärme alatalitusega kokku viia;

6) Kilpnäärme vaevusi aitavad parandada mustikad, seller, idud, küüslauk, redis, petersell, spinat, kanepiseemned, kookosõli, jõhvikad. Need toiduained tapavad EP-viirust ning viivad kehast välja ohtlikud raskemetallid — tervislik toitumine on alati oluline, kuid köögiviljad üksinda diagnoositud kilpnäärmehaigusi ei paranda. Toitumise seosest raskete haiguste leevendamisel oleme kirjutanud.

Need on vaid osa eksitavatest väidetest, mida Williami raamatutest leiab ning mis arstidele-apteekritele peavalusid tekitavad.

Williami järjekordne avaldus, sel korral mugavalt eesti keelde tõlgituna, läheb kodumaise hooajamure kallale. Nimelt väidetakse, et puukentsefaliidi ja -borrelioosi ei põhjustagi puugid, vaid eelmainitud Epstein-Barri viirus.

Mida väidetakse?

Puugid ei ole süüdi borrelioosiks nimetatava haiguse tekitamiseds. Borrelia bakter on täiesti ohutu ega tekita mingit tõbe. […] Haigeid puuke pole olemas! Juuli algusest tehtud postitus on tänaseks jõudnud üle kahe tuhande inimeseni.

Kuidas on asi tegelikult?

Alustuseks tuleb öelda, et nii entsefaliit kui ka borrelioos on ettearvamatud ning ravimata jäämisel ohtlikud haigused. Esimese vastu saab vaktsineerida, teise vastu mitte. Paraku on just borrelioos Eestis levinum haigus.

Postituses tuuakse välja, et inimesed, kes on saanud puugi, ei jäänudki haigeks, mis tõestab, et puugihaiguseid polegi olemas. See ei vasta tõele, tõde on tunduvalt proosalisem. Iga puuk ei kanna haigust, olgu selleks siis entsefaliit või borrelioos. Haigusi kannavad umbes 15 protsenti puukidest, entsefaliiti tunduvalt vähem, umbes 1,5 protsenti puukidest. Tänavu on puukentsefaliiti registreeritud Eestis kahel korral, borrelioosi 279 korda.

Puukborrelioosi kannavad haigestunud puugid. Sellist asja nagu borrelia bakter (nagu postituses viidati) pole olemas, borrelia on siin bakteri perekondlik nimetus. Euroopas on põhilised haigustekitajad ning seega infektsiooni kandvad bakterid borrelia afzelii, borrelia garinii, borrelia burgdorferi sensu stricto. Eestis põhjustavad haigust peamiselt esimesed kaks. Tasub välja tuua, et USA-s, ehk meditsiinimeediumi kodumaal, levib kolmas bakter.

Sellel bakterite perekonnal on olemas ka inimesele mitteohtlikke vorme, kuid need on haruldased.

Viroloog Irja Lutsar peab võimalikuks, et Eesti rahvastikul on veres kõrge borreeliavastaste antikehade tase, mis aitab samuti selgitada, miks kõik kohe borrelioosi puugihammustuse korral ei saa. Siiski pole borrelioosivastane immuunsus puugihammustusel eluaegne.

Puukide levitatavaid haigusi nimetatakse zoonoosideks ehk haigusteks, mis on võimelised kanduma loomalt inimesele. Puuk ise nakatub haigusega juba oma emaspuugi kaudu ehk juba munedes kandub haigus edasi. Entsefaliiti kannavad puugid edasi süljenäärmetes, puukborrelioosi haigustekitajad leiduvad puukide seedeteedes.Seega puugid kannavad ise haigusi edasi. Puuknakkused ei teki kehas leiduva mõne teise haiguse, viiruse najal.

Otsus: asi on läbi ja lõhki vale. Puukhaigusi põhjustavad puugid.