Eesti alternatiivmeediaportaalides hakkas väide ringlema Briti tabloidist Daily Mail. Tabloid võttis teema üles pärast seda, kui 82-aastane suitsetajast briti maalikunstnik David Hockney saatis neile kirja, et talle tundub, nagu kaitseks suitsetajate immuunsüsteem neid koroonaviiruse vastu.

Tabloid kirjutas ühele uuringule tuginedes, et algne koroonahaigestunute statistika Hiinas näitab, et haiglaravile pandud patsientide seas on suitsetajate osakaal madalam kui ühiskonnas tervikuna. Sama muster näib korduvat ka USA esialgsetes andmetes.

Samas lükkas mitu briti teadlast artiklis väite ümber, öeldes, et uuringut ega ka teiste riikide esialgset statistikat ei saa võtta tõe pähe, kuna pole teada, kas haiglatel oli koroonasõjas mahti suitsetajate andmeid õigesti koguda või patsientidel soovi ausalt vastata.

Daily Mail pealkirjastas loo seetõttu küsimärgiga. Eesti alternatiivmeedia portaalid nagu Eestinen.fi pealkirjastasid uudise juba tõsikindlalt: „Huvitav avastus: suitsetajad on koroonaviiruse suhtes immuunsed".

Nagu sageli juhtub, tekivad sellised libauudised halva ajakirjanduse ja oskamatu tõlketöö tagajärjel.

Kuidas tegelikult on?

Esmalt tuleb analüüsida, mida algne teadusartikkel tegelikult ütles. Daily Mail kasutas tõenduseks Kreeka kardioloogi Konstantinos Farsalinose juhitud meeskonna aprilli algul avaldatud teadusartiklit, mis põhines Hiina teadlaste 13 eri uurimistööl, mis leiti otsinguga rahvusvahelisest teaduskeskkonnast PubMed. Teadustööd valiti välja selle alusel, kas neis leidus andmeid Hiinas haiglaravil olevate Covid-19 patsientide suitsetamisharjumustest.

Farsalinose meeskond tuvastas oma artiklis, et kuigi Hiinas peaks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel suitsetama 27 protsenti elanikkonnast (50 protsenti meestest ja 2,1 protsenti naistest), siis haiglaravil Covid-19 patsientide kohta hiinlaste uuringutest vastu vaatav info ütleb, et suitsetajateks on end nimetanud neist vaid 6,1 protsenti.

Sellest tulenevalt järeldas Farsalinos, et kui algandmed paika peavad, siis suitsetamine ei ole faktor, mis suurendab koroonahaige tõenäosust haiglaravile sattuda. Autorid ise rõhutavad, et andmetest ei saa järeldada, nagu kaitseks suitsetamine kuidagi koroonasse nakatumise vastu (viimase osas on neil igal juhul õigus, sest seda nad ei uurinudki).

Eeltsenseerimata artikkel sai laialdaselt rahvusvahelist kriitikat, mis ütles, et probleem on algandmete ebausutavuses. Näiteks ütles USA Cold Spring Harbor Laboratory teadur Jason Sheltzer, et Hiina ja maailma uuringutes kõigub oluliselt määr, millest alates inimest suitsetajaks peetakse. Samuti, kui ta teemat omal käel edasi uuris, selgus hiina kolleegidelt, et paljud patsiendid olid lihtsalt liiga haiged, et küsimusele vastata.

Aucklandi ülikooli onkoloog George Laking tõi veel ühe loogikapõhise vastuargumendi: kui 50 protsenti Hiina meestest ja kaks protsenti naistest suitsetab, aga suitsetamine kaitseb Farsalinose hüpoteesi kohaselt koroonaviiruse haiglaravi vajaduseni süvenemise vastu, siis peaks Hiina haiglates olema naiste osakaal ühiskonnaga võrreldes meestest suurem, ent tema enda uuringu alusandmete kohaselt see pole nii. Järelikult ei ole suitsetajatel eluohtliku koroonatüsistuse vastu eeliseid.

Teised uuringud: suitsetajatel igal juhul suurem risk

Harvardi ülikooliga seotud teadlased Constantine I. Vardavas ja Katerina Nikitara vaatlesid samuti Hiina viie eri uuringu andmeid kasutades suitsetamise mõju koroonaviirusele ja saavutasid teise tulemuse.

Kui keskenduti kõige paremini andmetega varustatud uuringule - mis jälgis 1099 nakatunud hiinlase käekäiku - selgus sealt, et "raske terviseseisund oli koroonaaviirusega suitsetajatel 1.4 korda tõenäolisem kui mittesuitsetajatel. Samuti sattusid nad 2.4 korda suurema tõenäosusega intensiivravisse, hingamisaparaadi alla või surid".

Kuigi Covid-19 teadusuuringud on alles varases faasis, on teadlaskond üldiselt üksmeelel, et koroonaviiruse osakesed kasutavad inimese rakkudesse tungimiseks ära neelus, hingamisteedes ja kopsudes olevaid ACE-2 retseptoreid. On teada, et organismi vastureaktsioonina suitsetamisele suureneb kopsus ACE-2 retseptorite hulk. Üldiselt on retseptorid head, sest varasemad uuringud on tõestanud nende abi kopsuvigastuste ravimisel.

Märtsi lõpus European Respiratory Journalis avaldatud koroonaviirust ja suitsetamist analüüsinud teadusuuring leidis, et kuigi suurem retseptorite hulk võib olla kasulik kopsuvigastuse tekke vältimiseks, siis võib see panna suitsetaja samal ajal kõrgema riski alla koroonaviirusse nakatumisel, kuna viirus kasutab neid retseptoreid kehasse tungimiseks. „See võib osaliselt selgitada aktiivsete suitsetajate kõrgenenud riski nakatuda hingamisteede viirustesse," järeldatakse uuringus.

TÄIENDATUD 24. APRILLIL

France24 teatas täna, et Prantsusmaa plaanib alustada kliinilisi katseid kontrollimaks hüpoteesi, et nikotiin võib aidata koroonaviiruse vastu. Täpsemalt kontrollitakse, kas nikotiin aitab ära hoida immuunsüsteemi ülereageerimist viirusele, mis on üks peamisi koroonasurmade põhjustajaid.

Prantsuse juhtiv terviseametnik Jerome Salomon ütles, et testimise algus ei tähenda mitte mingil juhul seda, et mittesuitsetajatel oleks soovitatav nüüd koroonatüsistuste kaitseks nikotiini tarbima hakata, sest aine on igal juhul tervisele kahjuliku mõjuga.

Kas oled märganud eksitavat teavet,
võltsuudiseid, desinformatsiooni?

Anna meie uurivale toimetusele teada!