Ametnikud ei esitanud konkreetseid tõendeid selle kohta, kuidas nad jõudsid Iraanile osutamiseni. Sellest teatati aga kiiresti kokku kutsutud pressikonverentsil 13 päeva enne valimisi, teatas Associated Press.

Selliseid avaliku arvamuse mõjutamise katseid seostatakse tavaliselt Moskvaga, aga Iraani süüdistamine näitab, et sellise taktika võivad olla omandanud ka teised riigid.

„See tegevus on meeleheitlike vastaste meeleheitlik katse,” ütles rahvuslik luuredirektor John Ratcliffe, kes koos Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktori Chris Wrayga kinnitas, et USA paneb oma valimistesse sekkuvad välisriigid selle eest maksma ja et valimiste ausus on tagatud.

„Te peaksite olema kindlad, et teie hääl loeb,” ütles Wray. „Enneaegseid kinnitamata väiteid vastupidise kohta tuleb võtta terve skeptilisusega.”

Kaks ametnikku nimetasid nii Venemaad kui ka Iraani riikidena, mis on hankinud USA valijate registreerimisandmeid, kuigi need andmed on mõnikord kergesti kättesaadavad ja ei väidetud, et kumbki riik oleks selleks andmebaasi häkkinud. Iraan saatis võltsitud e-kirju, mis olid mõeldud valijate hirmutamiseks ja rahutuse külvamiseks, ning jagas videot, milles väideti vääralt, et valijad võivad saata välismaalt võltsitud valimissedeleid, teatas Ratcliffe.

Wray ja Ratcliffe ei kirjeldanud neid e-kirju, aga asjaga kursis olevad ametnikud ütlesid Associated Pressile, et USA seostas vähemalt neljas osariigis, sealhulgas kaalukeeleosariikides Pennsylvanias ja Floridas demokraatidest valijatele saadetud e-kirjad Teheraniga. Kirjades väideti, et nende saatja on paremäärmuslik organisatsioon Proud Boys, ja kirjutati, et „me tuleme teile järele, kui te Trumpi ei vali”.

Kuigi kirjad saadeti demokraatidest valijatele, olid need Ratcliffe’i sõnul mõeldud Trumpi kahjustamiseks, aga ta ei täpsustanud kuidas. Üks võimalus on, et need olid mõeldud Trumpi ja Proud Boysi seostamiseks valijate mõtetes pärast seda, kui Trump ei mõistnud Proud Boysi esimesel valimisdebatil ühemõtteliselt hukka.

See ei ole esimene kord, kui Trumpi administratsioon on öelnud, et Teheran töötab presidendi vastu.

„Iraan püüab õõnestada USA demokraatlikke institutsioone, president Trumpi ja lõhestada riiki 2020. aasta valimiste eel,” öeldi augustis avaldatud luurehinnangus. Teatati ka, et Iraan jätkab ilmselt desinformatsiooni levitamist sotsiaalmeedias ja USA-vastase sisu levitamist.

Kuigi on teada, et riiklikult toetatud Vene häkkerid imbusid 2016. aastal USA valimisinfrastruktuuri, ei ole tõendeid, et Iraan oleks seda kunagi teinud. Pole ka teada, kuidas ametnikud nii kiiresti Iraanile osutasid.

Tegemist oleks esimese korraga, kui Iraan püüab valijate usaldust õõnestada. Iraani varasemad operatsioonid on olnud enamasti propaganda ja spionaaž.

Valijate hirmutamise operatsioonis kasutati nähtavasti osariigi valijate registeerimise nimekirjast saadud e-postiaadresse. Nimekirjad sisaldavad parteilist kuuluvust ja koduseid aadresse ning seal võivad olla ka e-postiaadressid ja telefoninumbrid.

Neid aadresse kasutati siis ilmselt laiaulatuslikuks rämpskirjade saatmise operatsiooniks. Saatjad väitsid, et saavad teada, millise kandidaadi poolt kirja saaja hääletab.

Forte kirjutas eile, et portaal Vice on saanud enda käsutusse ühe sellise kirja. Esmapilgul paistab, et see on saadetud aadressilt "info@officialproudboys.com". Kui asuda uurima ka saatja IP-aadressi, osutab see hoopis Eesti IP-le, mis viitab sellele, et saatjad võltsisid oma saatja real oma e-maili aadressi.

Kui minna otsinguga veelgi sügavamale, paljastub, et meilisõnumi saatnud hosti e-maili aadressiks on "vhost43553f0@avalik.koolibri.ee". Seega on tegemist Eesti kirjastuse Koolibri serverile viitava e-posti aadressiga, mille häkkerid on tõenäoliselt üle võtnud.

Koolibri.ee veebileht oli kolmapäeva hommikul suletud. See andis kasutajatele teate „Viga 403. Teil ei ole õigust antud lehte vaadata." Koolibri on raamatukirjastaja, mis trükib kooliõpikuid, sõnaraamatuid, lasteraamatuid, teatmeteoseid, ulmet ja ilukirjandust.

Koolibri kirjastuse peatoimetaja Kadri Rahusaar ütles eile Fortele, et ei oska hetkel midagi selle juhtumi kohta öelda. "Hakkan praegu uurima, teen kohe vastavad telefonikõned,” ütles ta kell 9:20.

Kirjastuse Koolibri direktor Kalle Kaljurand: „Ma ei tea sellest midagi. Minuga ei ole kontakti võetud, võtan kohe IT-mehega ühendust.”