Keskerakond, Isamaa ja EKRE peavad koalitsioonikõnelusi: kõigepealt lepiti kokku, et sündida võiv kolmikliit toetab Eesti jäämist Euroopa Liitu ja NATOsse, seejärel kohtuti Eesti diplomaatilise korpusega, sellele järgnes kokkulepe regionaalpoliitikas ning otsustati viia rohkem töökohti maale, eile jõuti ühise arusaamani, et loomeinimestele eraldatakse lisarahastust.

Mart Helme on teada andnud, et võimalikust EKREIKE koalitsioonist hakati rääkima järgmisel päeval pärast valimisi, 4. märtsil. Juba esmaspäeval arutati võimalikke ministrikandidaate. Seni on läbirääkimised kulgenud osapoolte hinnangul väga sujuvalt ning teemades on ühine keel leitud kiiresti. Tõrvatilgaks meepotis on olnud Martin Helme antud intervjuu Deutsche Wellele, kus ta väitis, et eestlased on EL-i osas umbusklikud ning ühendus meenutab nõukogude liitu. Lisaks hakkab eraldi teemaks kujunema abordiküsimus, mille puhul EKRE soovib lõpetada selle riiklik rahastus.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder põhjendas Keskerakonna pakkumise vastuvõtmist avaramate läbirääkimisvõimlaustega, mida see pakub. Ka Keskerakond on põhjendanud Reformierakonnaga läbirääkimiste mittealustamist jäikade maksupoliitiliste nõudmistega.

Seedri sõnul pole selge, kust tuleks 250 miljoni eurot, mida Reformierakonna soovitav üldine 500 euro suurune eraisiku tulumaksuvabastus nõuaks. Võimalik koalitsioon pole veel selgitanud, kust leitakse kate EKRE kulukatele valimislubadustele.

Keskerakond, EKRE ja Isamaa näevad ette maapiirkondades elamise ja töötamise soodustamist, kiire internetiühenduse väljaehitamist ning kogukondlikku liikumise tugevdamist.

Teisipäeval algas aktsioon, mille käigus Eesti inimesed saatsid peaministrile kirju, et too lõpetaks EKRE-ga läbirääkimiste pidamise. Ratas teatas eile, et ta on kirju näinud ning plaanib neile vastata. Oma üleskutse tegid eile ka sotsid, kes avaldasid toetust Kaja Kallasele.