Ma olen Alexandra, mõnele üksikule Julia (häälda: Džulia), 21-aastane Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud poolinglane-pooleestlane, kes õpib Informaatikat Tallinna Tehnikaülikoolis, kuid töötab turunduse ja kommunikatsiooni divisjonis SEB Pangas. Minu igapäevasesse töösse kuulub sotsiaalmeedia sisu tootmine, juhendajate abistamine erinevate kampiaanitega, ürituste korraldamine ning ka igasuguste muude põnevate projektide loomine ja ellu viimine.

IT ja turundus ei lähe ju kokku. Kust selline valik tegeleda turundusega, küsitakse iga päev. Kui aus olla, siis ma ei osanud sellele küsimusele 3 kuud tagasi vastata. Ei oska siiani. Mind lihtsalt huvitab turundus.

Olles tegelenud TTÜ Tantsutüdrukute turundusega viimased 2 aastat, mõtlesin ma kevadel, et tahaks veidi vaheldust, midagi uut ja põnevat, midagi väljakutsuvat. Tuli mõte huvi pärast kandideerida SEBsse. Kõrgeid ootusi ma seadma ei hakanud, kuid lootus oli olemas. Saatsin oma motivatsioonikirja ära ja jäin ootama. Mõne aja pärast ilmus karjääripäeva kutse mulle postkasti.

Mida? Ma sain esimesest voorust edasi? Super!

Palavikku trotsides tööle

Karjääripäev jõudis suht kiirelt, kuid minu jaoks ei olnud see päev kindlasti kerge. Olin suutnud haigeks jääda ning mul oli 38.9 palavik, kuid kas see takistas mind? Oi ei. Viskasin salvrätikuid ja pakk Septolete omnikotti ja sammusin SEB poole.

Tudengeid oli palju ja turundushuvilisi ka, kuid lootus püsis. Üldiselt sujus see päev hästi ning minu suureks üllatuseks soovis innovatsioonijuht minuga tutvuda ja juttu rääkida. Läksin koju naeratus näol ja jäin järgmist meili ootama.

Järgmine voor oli vlogi tegemine. Minu jaoks oli see kerge ning sai ka kiiresti filmitud ja saadetud. Jäin vastust ootama. Läks nädal mööda, kaks, kolm ja ikka ei olnud ma midagi kuulnud. Hakkasin juba muretsema ja lootus vaikselt kustus.

Lisaks SEBle olin kandideerinud veel ühele kohale ning läbirääkimised käisid vanas töökohas. Mõlemal oli midagi huvitavat pakkuda, kuid miskipärast tiirles mõte SEB-st kogu aeg peas. Natukene aega läks veel mööda ja sain kirja, et mind valiti turunduse praktikandiks.

MIDA? PÄRISELT? MINA? Hüppasin õnnest lakke ja ei suutnud seda uskuda.

Paar nädalat läks mööda ja oligi juba esimene päev käes. Istudes fuajees ja oodates juhendajat oli pea paksult mõtteid täis. Mis siis, kui mul ei ole piisavalt teadmisi? Mis siis, kui ma neile ei meeldi? Mis siis, kui ma ei saa hakkama? Juhendaja jõudis, võttis mind soojalt vastu ja järsku kadusid kõik need mõtted. Ma saan hakkama!

Nüüdseks olen ma siin kuu aega olnud, tegelenud 22 erineva projektiga, uusi sõpru leidnud ja nii palju uut ja ägedat õppinud. Kogemus on olnud siiani ebareaalselt hea ja näidanud mulle, et kui midagi piisavalt tahta ja vaeva näha, siis on kõik võimalik.

Suveks tööle! on Delfi suvesari tööpõllu kõige noorematest. Samal ajal, kui paljudel on puhkused, asuvad ametisse kümned tuhanded noored üle Eesti - kes teenima lisaraha, kes kooli kõrvalt praktikale. Hoiamegi silma peal seitsmel noorel, kes räägivad tööotsingutest ja tegemistest sel suvel oma uues ametis.

Jaga
Kommentaarid