Enamik kommentaare mõistavad kõrvalise tegevuse autoroolis hukka. Ent lisaks Delfi ja Ekspressi enda lugudele, piltidele ja üleskutsetele taunida telefonis tegutsemist juhtide poolt, viskavad kommenteerijad kivi ka politsei kapsaaeda.

Küsitakse, miks ei tee politsei lauskontrolli telefonidele nii, nagu kunagi sai turvavöödega tehtud. Leitakse ka, et roolis kõrvaliste asjadega tegelemisest peaks politseile samamoodi teatama nagu muudestki rikkumistest.

Räägitakse isiklikest kogemustest. Ehkki mõni üksik toob välja, et suudab küll rööprähelda. Telefoni nokkida ja autot juhtida. Siis nii nagu üks kommenteerija jättis telefoni igaveseks kõrvale, kui üks hetk ei mäletanud liikluses toimunut pärast mobiili "poole silmaga" kiikamist.

Valik arvamusi kommentaariumist:

  • Ise ei näpi kunagi roolis telefoni pärast seda kui taipasin maanteel sõites, et ma ei mäleta viimase poole minuti jooksul teel toimunust mitte midagi. Vahepeal üritasin "poole silmaga" telefonist midagi otsida.
  • Vaata mis üllatus. Kindel. et paljud avariid on just selle kõrvalise tegevuse süü. Millegipärast politsei ei taha asjaga kohe kuidagi tegeleda. Turvavöö kampaanial said isegi binoklitega meeskonnad välja panna aga telefon vist nende jaos nii püha asi, et selle eest ei karistata.
  • Kõige hullem ongi see ummikus seistes telefoni näppimine. Bussis sõites on tihti näha, kuidas kõrval autos näpitakse telefoni ja magatakse maha fooris rohelise tule süttimine. Sellised uimakotid just ise tekitavadki ummikuid. Mõtled küll, et mis see mõned sekundid hiljem startimist teeb, aga kui ühes jorus on mitu sellist, siis tasuks autojuhtidel ummikute põhjuse otsimisel peeglisse vaadata.
  • Ma olen nõus väitega, et ükski kõne ega sõnum ei saa olla tähtsam kaasliiklejate tervisest või elust. Alati leiab võimaluse peatumiseks, kui olukord on erakorraline. Seepärast nulltolerants ja sanktsioonid samad, mis alkoholijoobes juhtidele.
  • Võiksime vaikimisi sõlmida ühiskondliku kokkuleppe, et politseile teatamine on sama loomulik nagu roolijoodikute puhul, sest oht kaasliiklejatele on sama suur.
  • Inimesed ei ole näinud reaalselt liiklusõnnetuse ohvreid või kannatajaid, öeldakse uudistes ainult: raskelt vigastatud. Olen näinud 2010+ aasta suure maasturi pauku, kus pärast luud näha ja veri voolab, lihased ripuvad - vana jäi ellu. Saage aru, on sul kasvõi 2018 a. auto, kiirusel 100km/h kokkupõrkel võib sinust ka hakkliha alles jääda. Kindlasti päästetöötajad võivad pikalt lugusi rääkida. Autoroolis palun tegelege juhtimisega!