Olen üpris kindel, et sarnaselt ministrile ja tema kaitsjatele teab suurem osa inimestest, et alkohol on tervisele kahjulik. Uuringute järgi on parimateks mõjutusvahenditeks hind ja kättesaadavus ning ka sellele ei vaidle peaaegu mitte keegi vastu. Aga me ei saa lihtsalt ignoreerida, et odavam naaberriik asub enamikust Eesti rahvast ainult paarisaja kilomeetri kaugusel. Raha loevad paljud ning säästmiseks otsitakse võimalusi kõikjalt.

Kütuseaktsiisi tõusu tõttu lõpetasid paljud veofirmad Eestis tankimise. Alkoholiaktsiisi tõusu tõttu sõidavad paljud siit ära, et osta odavamat märjukest. Ostetakse korraga palju ja siis juuakse see kogus kiiremini ära, kui oleks joodud Eestist vähehaaval ostes. Purjus peaga kaovad piirid ja mõõdutunne, aga kui igas seltskonnas leidub keegi, kellel on kodus alkoladu, siis kaotab öine müügipiirang igasuguse mõtte. Joomist ei pea enam ette planeerima.

Ja kui juba Lätti mindud sai, siis loomulikult ostetakse sealt ka toitu ja ehitusmaterjale, sest needki on odavamad. Igaüks meist ostaks hea meelega vajaliku kraami kodumaalt, aga aktsiiside tõttu on hinnavahed kasvanud nii suureks, et kui osta korraga piisavalt palju kaupa, siis tasub Lätti sõitmine ära isegi Eesti kõige kaugemast nurgast.

Ükski inimene ei arva, et riik peaks alkoholi toel rikkaks saama, aga hetkel me lihtsalt sõna otseses mõttes kingime raha ära, kuid kanname alkoholist tingitud kahjud ise. Kui sooviti alkoholi tarbimist hinna abil piirata, oleks tulnud naabritega ühises alkopoliitikas kokku leppida. Nüüd lihtsalt vahetus ostukoht.

Mul on siiralt kahju, et nii mõnigi lugupeetud organisatsioon on asunud kaitsma raha väljavoolu riigist. Üheski debatis pole keegi väitnud, et alkohol pole kahjulik või et alkohol peaks olema odav. Probleem on algusest peale olnud kahe riigi vaheline hinnavahe, mis on tekitanud ahelreaktsiooni, sest nüüd ostetakse teisest riigist ka neid kaupu, mille hinnavahe on eraldi võttes liiga väike, et kaubareise õigustada.