Kui alkoholi aktsiisist polnud veel vähe, siis nüüd on otsustanud poliitikud pealinnast, et Euroopa kõrgeim maks tuleb kehtestada ka limonaadile. Nad ütlevad, et piirikaubandus on Eestis väike ja ülepaisutatud probleem ning et keegi ei sõida Lätti limonaadi ostma. Päris elu Lõuna-Eestis on aga midagi muud, kui Toompealt kõrgepalgalistele paistab. Kui inimesed juba sõidavad alkoholi järgi, siis nad võtavad limonaadi või muu toidukauba ka ühes - mida rohkem soodsamat kaupa, seda rohkem on piiri taga tehtud ostud põhjendatud.

Valitsuse maksuotsustest tuleneva piirikaubanduse tulemusena rikastuvad Läti ärimehed, aga siinsed ärid kiratsevad või panevad sootuks uksed kinni. Kuidas hakkavad vanainimesed - nemad ju autoga piirile ei sõida - maal oma igapäevast leiba ja piima saama, kui maapoed uksed sulgevad, see valitsust ei huvita. Kaupmehed niigi maksavad praegu oma tegevusele peale, aga lõpmatuseni seda teha ei saa.

Selleks, et kuidagi veepeal püsida, on maapoodide hinnad niigi kõrged. Kui nüüd lisandub veel limonaadimaks, mis vähendab tarbimist, siis peame kuskilt selle raha ikkagi leidma, et poodi üleval pidada. Kõik see toob kaasa ka teiste toiduainete kallinemise ja väiksema sissetulekuga inimestel muutub elu veelgi raskemaks. Selline ongi valitsuse poliitika - ühe käega pisku annad, teisega võtad palju rohkem tagasi. Poliitikute jaoks lõppeb riik Tallinna piiril, Lõuna-Eestist ei hooli keegi.

Hea lugeja! Kas sina oled märganud külapoodides hinnatõusu? Milline on Lõuna-Eestis poodlemise hetkeseis? Kuidas läheb teie kodukoha külapoel? Jaga mõtteid ja kogemusi aadressil rahvahaal@delfi.ee või kommentaariumis!