Lugeja poliitikute väitluskultuurist: Riigikogu saalis ei kosta muud, kui austatud see ja teine, televiisoris olete nagu laadaplatsil

Ma isegi ei tea, kuidas nimetada seda, mida telekanalitest tuleb nendes saadetes, kus korraga esinevad erinevate parteide poliitikud.

Televiisor mängis, meie vestlesime omavahel ja eriti hoolega poliitikute vaidlusi ei jälginud. Meie seas oli ka inimene, kelle emakeel ei ole eesti keel. Tema jälgis. Korraga ta küsis, et kuidas te aru saate, millest nad räägivad, mille üle vaidlevad? Seepeale hakkasin minagi hoolsamalt kuulama-vaatama. Enda arust sain küll aru, mida ühe või teise partei esinaja ütles/karjus.

Seepeale küsis see inimene minu käest, et kas sa siis kuulsid neid sõnu või sa eeldad, et see poliitik nii ütles? Olgu. Pühendasin end täiega saate jälgimisele. Häbi hakkas, vaju või laua alla! Parem ja tugevam ning tegusam on see, kes kõvemini karjub, teisi ei kuula, neil rääkida ei lase, saatejuhti ignoreerib jne. Kümnesse läheb esinemine veel siis, kui saab midagi sarkastilist/solvavat teise aadressil öelda.

Tuli meelde kooliaegsest ajalootnnist jutte, et vanasti oli tsaari Venemaal kombeks, et kui oli rahval vaja mingi otsus teha, koguneti külaväljakule, seal arutati, vaieldi ja võitjana väljus see, kes kõvemini karjus!

Poliitikud, kas te olete tõesti enda teadmistes, veendumustes nii nõrgad, et tunnete - ainus viis ennast maksma, kuulama ja uskuma panna, on "vastasest" üle karjuda. Mis "vastase", te peaksite ju kõik Eestimaa, meie riigi asja koos ajama. Riigikogusaalis ei kosta muud, kui austatud see ja teine. Televiisoris olete nagu laadaplatsil.

Kujutege korraks ette, et debatti peavad arstid, kelle hoolealuseks on teatavasti inimene. Nii nagu poliitikute hoolealuseks on riik. Stuudios on koos tuntud südamearst, lugupeetud ortopeed ja presidendi poolt autasustatud sisehaiguste arst. Kujutate te ette, et arstid niimoodi üksteise peale karjuvad, üksteist halvustavad, püüavad üksnes enda mõtteid räusates peale suruda?

Ei.

Teises stuudios on õpetajad. Nende hoolealused on ju noored - meie tulevik. Kohal on austatud emakeeleõpetja, tuntud matemaatik ja laulupeol üldkoore juhatanud laulmisõpetaja. Poliitikud, kas te kujutate ette, et nad kallavad üksteist üle solvavate lausetega? Irvitavad ja muigavad üksteise üle? Ei lase teisel oma arvamust avaldadagi?

EI.

Ka teie käite tööl nagu arstid ja õpetejad. Olete ka ju ainult palgatöötajad. Kuidas saab teid austada, kui te ei austa teisi ega iseennastki!

Poliitikud, kui te lähete avalikkuse ette väitlema, siis on teie eesmärk inimesi teiselpool ekraani enda poole meelitada. Harvadel juhtudel püütakse mõnda teemat lahti seletada.

Austage siis neid, kes on teiselpool ekraani, kes jätavad omad toimetused ja võtavad aega teid kuulata/jägida. Uskuge, nendes saadetes ei ole enam midagi aru saada. Ka teil on ju võimalus saateid järelvaadata. Tehke seda.

Minu ettepanekud on, et kes korralikult väidelda ei oska, pole argumente, karjub, ei lase teisel lõpetada ega mitte alustadagi, solvab teisi -
mikrofon kinni. Ja kui korra on nii mikrofon kinni pandud, saab partei poolt ka avaliku esinemise keelu. Iga partei vaatab, valib ja otsustab, kelle avalikkuse ette saadab.

Ah et see on sõnavabaduse keelamine!

Minul kui valijal on õiguspärane ootus, saada selgelt aru, millist seisukohta minu poolt valitud partei esindaja mingis küsimuses väljendas!

Ja veel. Meil on olemas noorte väitlusklubid. Mis oleks, kui teeksite ühe korraliku väitluskultuuriga saate? Kas oleksite nii kenad ja võtaksite meie poliitikud koolitada! Annaksite neile järeleaitamistunde. Elukestev õpe ikkagi. Seda mõtlen täie tõsidusega.

Väitluse võitja saad sa olla siis, kui oled vastasel lasknud enda mõtted avaldada ja siis saad selgelt need kas põrmustada, heaks kiita ja enda kasuks pöörata või järgmisse mõttes sisse siduda.

Praegune pilt on selline, üks karjub, et see asi peab nii olema, teine seletab valjuhäälselt, et nii ongi, kolmas muigab sarkastiliselt, et ammu oli juba nii, neljas hoiab sõrme püsti, et ütleks ka sõna sekka ja ootama ta jääbki. Kõik see tegevus korraga! Kellele?

Kahjuks on küll olukord selline, et poliitikute väga halb väitlemisoskus ja kultuuritus on viinud meid seisu, kus taolisi saateid enam ei jälgita. Ja kui jälgitakse, siis enamasti muigega, et koolipoiste ärplemine või lasteaialaste tüli a la mina enam sinu liivakasti ei pissi!