Põhjus väga lihtne. 25 aastat oleme vana rasva peal liugu lasknud. Nüüd hakkavad või juba on oskustöölised pensionil. Kui võrrelda nõuka ajaga, siis on tänapäeval kõik vastupidi. Nõukogude ajal sai raamatupidaja ja mingi muu nn valgekrae 80-120 rubla ja oskustööline 250-300 rubla palka. Isegi vene vant sai aru, et toodangu alus on oskustööline. Kui pole toodangut, pole ka mingeid raamatuid vaja pidada ega müügimehi ning manageere palgal hoida.

Kõigepealt kvaliteetne toodang, siis kõik ülejäänu. Selline palga vahekord tegi oskustöölise elukutse atraktiivseks. Mis kõige olulisem - ka kõik ülemused olid oma ala spetsialistid s.t kas tehnikumi või TPI haridusega. Palgapoliitika oli selge ja arusaadav. Palgamaksmise alused olid igas tootmisüksuses seina peal must-valgelt kirjas. Mis kategoorial milline palk. Tahtsid paremat palka, tõsta kategooriat. Ei pidanud ülemate ees pugema. Valitsesid töiselt võrdsed suhted. Mõeldamatu oli, et tänavalt tulija hakkas olijast rohkem palka saama. Palka hakkasid saama ikka kategooria järgi. Töötas kutsehariduse süsteem.

Siis saabusid uued ajad. Hakati jahuma mingit juttu, et igaüks peab ettevõtja olema, hakati propageerima teenindust ja turismi, hävitati kodumaine töötlev tööstus. Võib muidugi vaielda, et see oli ajast ja arust ja toodeti tont teab mida. Kõik see on tükati õige. Oli aga olemas baas, kust oleks saanud edasi areneda. Oli tööliste järjepidevus.

Metall müüdi maha, kaasa arvatud ka metalliettevõtete sisseseaded. Oskustöölised siirdusid ehitustele lihttöölisteks, sest peresi oli vaja toita. 100 000 ja rohkem, nende seas ka suur hulk endisi erinevate elualade oskustöölisi siirdus välismaale lihttöölisteks. Tänasel päeval peame tööstuseks seda, kui paneme välismaalt toodud seadmele siin mingi jupi lisaks.

Oskustöölist kui sellist pole siiani vaja olnudki, sest tänavalt võetud tegelane oli teise päeva lõunaks suuteline selle jupi sinna külge pistma. Ja nüüd, kus majandustingimused on paranenud ja oleks toodangul turgu, pole kedagi, kes seda toodangut valmistaks. Isegi eesti ostan-müün-vahetan ärimehed on aru saanud, et odaval alltöövõtul pole tulevikku.

Seega - tõstke uuesti aujärjele tööliste koolitus, seadke ametikohtadele edutamise aluseks koolihariduse olemasolu, hakake maksma oskustöölisele tema oskuste, mitte pugemise järgi ja avalikustage palgamaksmise alused. Küllap siis hakkab nii mõnigi mõtlema, kas minna mingit suvalist bakat või oskustöölise elukutset omandama. Olukord, mida riigi valitsus on soosinud ja "ärimehed" edukalt teoks teinud on nüüd käes. See tegevus enam ei toida. Järelikult peate teisiti tegutsema hakkama. Ettevõtja, kes tahab midagi teha, peab tugevasti nii oma senist tegevust kui kogu mõttemaailma muutma. Eriti töölistesse suhtumist.