"Emapuhkus" ei ole väga oluline kaotus ettevõtja seisukohalt, sest see aeg palgatakse pikaks ajaks asendustöötaja ja emapuhkusel olija on "riigi palgal". Küll on probleem juba töötavate laste emadega, sest nendel on oluliselt rohkem lapse/laste haiguspäevi, millal tuleb kodune olla. Erasektor aga ei saa lubada paanide/lepingute edasilükkamist, seega tuleb palgata lühiajalisi asendusi. Seda aga juba firma palgafondist ja sealt see palgalõhe algabki. Jämearvestus ongi selline, et naistest koosnevas töökollektiivis peab igale viiele naisele üks naine lisana "reservis" olema, kuna aga ka tema peab palka saama (olemasolevast palgafondist), siis paraku sealt tulebki see väiksem palgaprotsent kogu kollektiivile. Teisisõnu, ülemus ei pane naiste väiksemat palgaosa oma tasku, vaid hoiab sellega reservi palgal. Ja see reserv peab loetud tundidega platsis olema ja antud tööd oskama, seega on mõistlik seda kogu aeg tööl hoida (ka siis, kui vajadust pole). Seega "palgalõhe" saaks kohe surmahoobi, kui ettevõtja saaks oma röögatutest sotsiaalmaksudeks makstavast rahast mingi osa vajadusel asendustöötajate palgarahana kasutada."

"Väikelapse koht ei ole lasteaias! Eelkooliealine laps peab olema kodus ema juures!"

"Mina olin planeeritust aasta kauem lapsega kodus - lihtsalt ei saanud soovitud ajal kohta. Ka kohalikes erahoidudes olid kõik kohad juba täis. Egas midagi - olingi lihtsalt aasta kodus, igakuiseks sissetulekuks ca 80 eurot (lapsetoetus+lapsehooldustasu)."

Kaasaegse naisena üle 1,5 a lapsega kodus pole. Lasteaiakohtade osas Tallinnas küll puudust pole. Ei peagi saama kõrvaltänavasse, vaid sama linnaosa piires lasteaeda. Tänapäeval on auto istumise all, vahet pole väga, kus see lasteaed asub, igalt poolt saab läbi sõita pärast tööd.
Kui elaks piirkonnas, kus lasteaiakohta läheduseski pole, siis palkaksime mehega lapsehoidja (mingi pensionäri, kes tahab väikest lisa teenida) ja ikkagi naaseks tööle."