Lugejad presidendi aastalõpuintervjuust: meeldiv saade, aga siiski peaks ohjeldama meie presidendi liiga suurt Euroopa Liidu optimismi

President Kersti Kaljulaid andis eile oma ametiaja esimese aastalõpuintervjuu rahvusringhäälingule. President Kersti Kaljulaidi intervjueeris Joonas Hellerma (32), kes on peamiselt tuntud kultuurialaste kirjutiste poolest ning olnud ka muuhulgas ETV kultuurisaate "OP!" toimetaja ja saate "Plekktrumm" juht. Delfi lugejad jagasid uuest presidendist ja tema aastalõpuintervjuust arvamusi.

"Mäletan Kaljulaidi Kuku raadio aastatetagustest saadetest. Vahepeal ei ole midagi muutunud. Jutt jooksis siis ja jookseb nüüdki, aga sisusse ta ei tunginud ja rääkis teistest üle. Sageli jäi arusaamatuks, mida ta öelda tahtis. Näiteks lõik metsast. "Mulle pole vahet kas lepp või kuusk!" Padriku rahvas ei taha metsarahvaks küll muutuda. Panin tähele, et President tegi sageli vastamiseks suu enne lahti, kui küsija lõpetas. Tasakaalukust ja süvenemist palun, proua President. Teil tuleb võib-olla teha väga olulisi otsuseid ja te ei istu ju Kuku vestlussaates, vaid Eesti Vabariigi presidenditoolis. Aeg on ärev ja Teie otsusest võib oleneda rahva saatus. Meil kõigil ei ole võimalik 600-eurose piletiga või muul viisil, läände pageda. Oleme Venemaa kõrval. Meil tuleb ellu jääda.
NB! Tõelise presidendi sõnu tsiteerib ajakirjandus, nii meie kui ka välismaine, aastate pärast."

"Olen vanem inimene ja mulle see intervjuu sisendas optimismi. Siiras ja kodune. Tühja sõnamulinat kostab liiga palju poliitikute suust, see oli midagi muud. Muidugi on Joonas Hellerma professionaalne usutleja. Hea intervjuu alus ongi keemia, mis rääkijate vahel tekkis. Mis kõige toredam: mu 82-aastane naabrinaine, kes koos minuga vaatas, ütles lõpuks: näe, mu põlv ei valutagi enam!"

"Peab olema väga täpne ja väga järjekindel, siis sõna ei devalveeru. Midagi taolist olevat öelnud president Kaljulaid. Ma püüdsin neid sõnu intervjuust leida, millel oleks nii palju jõudu, et neid kuskil devalveerida annaks. Ei leidnud. Kõige rohkem jäi meelde hoopis, et Venemaale tuleb teha kambakas. Umbes nagu omaaegne koolikiusamine mitmekesi kellegi vastu. Kas pole lapsik? Kui meie haiglad ja meie koolid on ilmalikud, ega tee ühegi religiooni suhtes spetsiaalseid liigutusi, spetsiaalseid kummardusi. Mulle tundub, et just see kaitseb meie riiki. Kuidas seda viimast mõista? Tuleb hakata jõudu kasutama inimeste vormimiseks? Riigi hea käekäik moslemilapse menüüga samale pulgale panna? Selle peale annab tulla."

"Mul on kahju, et ma Kersti Kaljulaidi isiklikult ei tea, sest praeguseks on tekkinud tunne, nagu oleksime sattunud tubli pioneeri juhtimise alla. Ma ei kahtle, et sellised inimesed on tublid, aga kuhu see kõik lõpuks välja viib."

"Esimene rahvategelane, kes mulle ka meeldib. Meeldib, et on julgust välja öelda, et tegelikult jumalat ei ole. See jumala jura mõjub täiskasvanute puhul dementse inimese lorana. Kaua võib! Lõpuks üks õige inimene Kaljulaidi näol avalikult tõtt kõnelemas."

"Väga hea saade, väga hea saatejuht, väga meeldiv president. Siiski peaks ohjeldama meie presidendi liiga suurt Euroopa Liidu optimismi. Võiks olla ka varuvariant iseseisva riigina toimetulemiseks. Ka Rail Balticu promomine ei tundunud veenev."

"Tõesti meeldib praegune president. Lennart Merist saadik pole olnud meil presidenti, kes suudaks nii selgelt sõnastada meie riigi väärtused ja eesmärgid. Meeldis väga selge väljaütlemine, et ilmalikkus ning üks riigikeel on need väärtused, mis on riigi roll kaitsta."