Lugeja juustudest: eesti juustud kuuluvad itaalia juustude kategooriasse vaid hinna poolest, maitseid ei anna võrreldagi
Lapsepõlvest mäletan, et juustutükid, mida ema ostis, olid punase või kollase vahakattega. Punased olid paremad. Värvi mõttes seaksin kaasaegse Eesti juustu esikohale - ta on samuti punases pakendis.
Lapsepõlves olid juustutüki pinnal tumesinised numbrid ja tähed. Need maitsesid kõige paremini. Alati, kui ma neid peeneks närisin, mõtlesin sellele, et miks ema ei luba neid süüa. Kui tumesinised märgid välja arvata, meenutab punases pakendis juust ka maitse poolest lapsepõlve. Tõsi, ei pea ju kogu aeg vanas kinni olema. Elu jooksul eelistused muutuvad.
Kord Dublinis elades, kohtasin Francescot, kes tegutses toitlustusäris. Tema väitis, et Iirimaal korralikku juustu ei toodeta. Nädala algupoolel helistati talle ja küsiti, mis juustu ja kui palju ta võtab. Enne nädala lõppu oli saadetis Itaaliast kohal. Valge väikebussi põrandal olid hooletult valgesse paberisse käkerdatud suured juustutükid.
Iga pakkepaberi servale oli kirjutad midagi itaalia keeles, lisaks veel mõned numbrid. Müüa ja ostja rääkisid mulle arusaamatus keeles ja vehkisid kätega. Minut hiljem vahetasid eurod ja juustud omanikku. Aitasin kamakad takeaway tagaruumi kanda ja tänutäheks sain igat juustu maitsta. Üks sortidest olevat sobiv pasta peale riivida, teised olevat jälle muuks toiduks head.
Mulle tundus, et kõige parem oleks neid hõrgutisi ilma lisanditeta neelata. Eesti juust ja Vene juust eelmainitud Itaalia juustude kategooriasse ei kuulu. Või kui, siis ehk vaid Eesti juust - hinna poolest.
Lapsepõlve meenutab ka Vene juust. Lisaks on Valio robot juustu sobiva paksusega viiludeks lõiganud nii, et juustuhöövlit vaja polegi. Plusse ja miinuseid leidub seega mõlemal tootel - nii üllatushinnaga Eesti juustul kui ka Vene juustul.
