Tippspetsialist: inimestel on kartus kaotada haigestumise korral töökoht, aga see pole õige

Viimasel ajal pööratakse palju tähelepanu tööohutusele ja igasugustele huvitavatele medikamentidele, mis sind vitaalse ja tervena hoiavad. Palju reklaamitakse ka juba tervist rünnanud viirustega võitlevaid käsimüügiravimeid. Millest aga vähe räägitakse ning mis tundub ka tööandjatele kohati tabu, on terve töötaja. Siinkohal võib terve töötaja all mõelda vaimselt ja füüsiliselt tervet, säravat, motiveeritud inimest.

Kas mäletate aega enne 1. oktoobrit 2002 kui kehtinud ravikindlustusseaduse §105 lõige 4 sätestas järgmist: tööandja kehtestatud korras tööandjat informeerides on kindlustatul õigus töövõimetusleheta puududa töölt tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase lapse hooldamiseks kolm päeva kalendriaastas, mille eest hüvitist ei maksta.

Hetkel on antud võimalus tagatud vaid neile töötajatele, kelle tööandjad tervisest ja tervetest töötajatest piisavalt hoolivad ning neid väärtustavad. Targad tööandjad on selle kirjutanud töösisekorrareeglitesse, kollektiivlepingutesse ning mõnes asutuses isegi leidub see boonuspunkt töölepingutes. Tervisepäevade taaselustamine töölepinguseadusesse oleks meie uuele valitsusele positiivne väljakutse.

Isiklikult tundsin teemast puudutatuna, kui alles hiljuti tõsiselt haigestusin neeruvaagnapõletikku. Olen kahe teismelise tütre ema, tipptasemel spetsialist-ametnik, täiskoormusel Tallinna Ülikooli magistrant. Loomulikult ka minu raudne organism nõrgestub, jookseb sõna otseses mõttes kokku neil pingelistel pimedatel aastalõpu kuudel.

Õnneks kuulun nende valitute hulka, kellel on võimalus kasutada tervisepäevi koos keskmise töötasu säilitamisega ja kellel on võimalik isegi haiguslehele jääda. Viimane lausepool paneb osasid inimesi muigama, osadel ka pisara veerema. Paljudel inimestel töövõimetuslehe kasutamise võimalust ei ole. Miks ei ole? Vastus on lihtne - inimestel on kartus kaotada töökoht, kui haigestuvad. Samas on hirm finantsilise kaotuse ees, mis kaasneb haiguslehele jäämisega.

Vastavalt hetkel kehtivale Ravikindlustusseadusele 3 päeva töötajale töövõimetusajast ei hüvitata. Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast. Hüvitise määr on 70%. Tehke lihtne matemaatika oma palgaga ja näete tulemust kui palju finantsiliselt kaotate.

Küsimusi tekitab pigem, kas see füüsiline ja finantsiline kannatus tekitaks edasisi kaotusi? Mõelge palun eelkõige sellele, et korraliku ravi eiramine võib tekitada edasisi tüsistusi, mis viivad olukorrani, kui võite täielikult töövõimetuks jääda. Ärge mängige oma eluga vene ruletti!

Samas need tööandjat kartvad tööl käivad haigestunud töötajad ei mõtle üldse teiste töötajate peale ning sellele, et inimesel on lisaks vastutusele enda tervise ees vastutus kaaskodanike tervise ees. Rahvatervise seaduse paragrahvis 4 sätestatakse elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuded, mille lõike 1 kohaselt ei tohi inimene ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevuse või elukeskkonna halvendamisega.

Ainuüksi töötajat või tööandjat ei soovigi süüdistada seaduse eiramises. Eelkõige peitub kurjajuur ja vastutus ühiskonnas, kus ei anta üheselt mõistetavat valikut, kas olla tööl haigena või tervena. Vahet ei ole, töö peab olema tehtud. Eelistatava võimalusena peab olema töö tehtud kohe. Siinkohal seaksin kahtluse alla töökvaliteedi. Haigestunud inimene ei saa sama kvaliteediga tulemuseni jõuda kui terve inimene. Veelkord toonitan - valik on tegelikult teie – olla tööl haigena või tervena!