Tänapäeval ei tohi ju last ei füüsiliselt ega moraalselt karistada. Lastekaitse seadus, palun väga. Tänapäeva lapsed teavad ainult oma õigusi ja nõuda nad tõesti oskavad.

Kui ma küsisin oma lapselapse käest tema kohustusi, siis oli ta siiralt imestunud - mis kohustused?! Õpetaja ei tohi nii palju koduseid töid anda, ei tohi teatud ajal kontrolltöid teha. No tule jumal appi. Minnakse õpetajale kallale, solvatakse, see on täiesti loomulik nähtus tänapäeval.

Ma pole enam esimeses nooruses ja ma ei kujutaks ettegi, et meie omal ajal oleks julgenud nii käituda. Õpetaja oli püha ja teda austati. Nüüd läheb esimese klassi junsu direktorit hammustama. Karistada ei tohi. Mul on endal väga hea kogemus.

Kuueteistaastane poeg saatis mind nii heasse kohta, et anna abi. Ma võtsin tal lihtsalt rinnust kinni ja raputasin, mille peale lubati kohe lastekaitsesse mind anda. Kuidas siis toimida? Teha hea nägu, et tubli hea poja, saada teinekordki. Umbes nii see kujunebki.

Kui kuulata, kuidas noored omavahel räägivad - sealt tulevad kõiksugu kehaosad ja ikka otsesõnadega. See on jube. Ma saan aru küll, et nii mõnigi mõtleb, et nojah, eks meie ajal oli rohi rohelisem ja suhkur magusam, aga lapsed olid teistsuguse kasvatusega.

Öeldakse,et me kõik tuleme oma lastetoast, aga mis saab meie järeltulevast põlvkonnast? Kas eluhellikud või sulid?