Alkoholiga lõpparve teinud kodanik: alkoholi maitse on kibe ja kohutav

Hiljuti loobusin täielikult alkoholi tarbimisest ning nüüd on enesetunne muutunud palju paremaks. Minu üllatuseks ei maitse mulle alkohoolsed joogid enam üldse ja ma ei mõista, kuidas inimesed sellist mürki endale suu sisse saavad võtta.

Otsus loobuda alkoholist täielikult, tuli pärast seda, kui olin aru saanud, et olen sattunud pealtnäha ohutusse, kuid tegelikult täieliku hävingu rutiini. Selleks oli nädalalõppudel tihe pidutsemine ja purjus pea. Paljude jaoks on see justkui puhkus või enda välja elamine, mingi vaheldus töönädalale või midagi taolist. Tegelikult on see tee hukatusse ja mida varem sellest aru saada, seda parem.

Nüüd olen olnud täielikult kaine paar kuud ning elu on muutunud paremaks. Eelkõige on energiat rohkem, tujud ei muutu nii kiiresti ning olen ise ka optimistlikum. Elu on muutunud kuidagi lihtsamaks ning enam ei ole tunnet, justkui oleks mingis tsüklis, kus peaks elama nädalavahetuste nimel, sest nüüd on ka kõik ülejäänud nädalapäevad ilusamad.

Ka ei saa ma enam aru, kuidas sain sellist jooki nagu õlu, viin või siider üldsegi suu sisse võtta – nende maitse on ju kibe ja kohutav. Ma ei saa ka aru inimestest, kes neid pidevalt joovad, kas maitsemeeled on juba nii järgi andnud, et kurgust läheb kõik alla?

Eestis tarbitakse kahjuks palju alkoholi, oleme sellega Euroopas esirinnas. Mulle tundub, et alkohol oleks inimeste jaoks nagu põgenemisviis reaalsuse eest. Kas siis meie elu on tõesti nii halb ja lootusetu, et peab sellest pidevalt välja pääsema?

Ma arvan, et paljud inimesed ei mõista, et teatud iseloomuomadused – nagu kiiresti ärritumine, pessimism või lootusetuse tunne on tingitud alkoholi pidevast liigtarvitamisest. Alkohol on keemiline ühend, mille pikaajaline tarbimine võib muuta meie käitumist, sest niisamuti avaldab meie mõtlemisele ja käitumisele mõju toit, mida regulaarselt tarbime.