Lugejad lastearstide kaotamisest maapiirkondades: kõige selle maksumust kokku arvestades võib tekkida vanemal hirm, et seda reisi ei julgeta üldse ette võttagi
"NEXT LEVEL - elu täielik väljasuretamine maakondades, see on ilmselt juba õnnestunud. Ühe suupoolega räägitakse, kuidas tuleb asutusi hajutada ja viia Tallinnast mujale, teise poolega räägivad, et sulgeme - hiljutised arusaamatud ARKi kontorite kinnipanemised, postkontorite, pangakontorite ja -automaatide likvideerimised, poode nagunii pole, ühistransporti pole. Nüüd likvideerime ka arstiabi. See on tase. Hooliv Eesti!"
"Valitsus, palun ärge tulge enam rääkima elust maal: Teeme ilusad kampaaniad, et maale elama, kulutades miljoneid loosungitele, kuid kaotame ära postkontorid, bussiühenduse, pangaautomaadid, arsti abi, maanteeameti kontorid jne. Kui see veel ei aita, siis tõstame aktsiisi nii kõrgeks, et ka neil viimastel, kes tahaksid maal elada, oleks liikumine nii kallis (abi järele kui ka muude teenuste tarbimise järele), et lihtsalt tuleb ära kolida."
"Eesti kodaniku põhiõigusest, tasuta arstiabist, ei saa juba praegu rääkida. Ma arvan, et kõik, kes eriarstile registreerimist/pääsu oodanud, on nõus, et see on mission impossible! Nüüd kujutada ette, et kusagil väiksemas maakohas, suuremas peres, haigestub mitu last korraga. Perearst soovitab pöörduda pediaatri poole. Mis juhtub? Lapsevanem peab hakkama autoga või ühistranspordiga seiklema mööda Eestimaad. Tõenäoliselt halveneb seesuguse vintsutamist peale seisund veelgi ning nii kergelt ei pääse. Ööbimiseks tuleb jääda hotelli. Kõige selle maksumust kokku arvestades võib juba eos tekkida emal/isal hirm, et seda reisi ei julgeta üldse ette võttagi. Selle loo kokkuvõtte võib igaüks ise välja mõelda. Ausalt öeldes on minul selle riigi kodanikuna suur hirm, et mis järgmiseks?"
"Maale elama on täiesti mõttetu kampaania, sest maal pole töökohti ja koolid ning kauplused kõik on kaugel. Üks inimene peres peaks olema ainult inimeste sõidutamiseks ja ega maakoolid soovigi, et lapsi oleks palju. Meil olid mingil perioodil umbes 10-lapselised klassid, nüüd jälle üle 20 lapse. Lapsed muud ei kuulegi kui :"Issand kui palju teid on" ja "Appi, meil ei ole kõigile õpikuid". Nii ongi poolel klassil ühed ja poolel teistsugused õpikud. Kehalise kasvatuse õpetajad on aga rõõmsad, et nüüd saab ka pallimänge teha. Meil on küll perearstid nõukogude ajal õppinud lastearstiks, kuid praegu tunnistavad ausalt, et nemad enam ei oska uusi viirushaigusi lastel ravida ja soovitavad enam reklaamitud ravimeid. Mina arvan küll, et igas maakonnas peaks ikka lastearst olema, praegu näitab riik oma otsusega küll, et AS Eesti Vabariik vajab ainult suurlinnade lapsi."
