Vägivaldne Tartu: "Jalutasime päise päeva ajal Emajõe ääres ja noortekamp viskas meid pudeliga!"

Olen Tartus elanud nüüdseks pisut üle kümne aasta ja võin kinnitada, et selle aja jooksul on turvalisus tänavatel kõvasti langenud. Kuus aastat tagasi sain viieliikmelise kamba käest peksa. Küsiti suitsu, mida mul polnud. Jõudsin astuda kolm sammu ja hoop kuklasse lajatas mind pikali. Seal mind siis peksti. Tulemuseks murtud ninaluu ja hammas.

Asi toimus Tartu kesklinnas. Sai ka politseisse helistatud. Politsei tuli ja viis mind kamba juurde, et kas tunnen peksjad ära. Kahjuks ei tundnud, sest peksu käigus purunesid ka mu prillid.

Kaks aastat tagasi käis ema mul külas. Jalutasime päevasel ajal kesklinnas mööda Emajõe kallast. Pingil istus kuni kümme noort purjus tatti. Kui neist möödusime, viskas üks meid pudeliga, mis õnneks purunes kildudeks meie jalge ees.

Hakkasin politseisse helistama, aga üks noortest jooksis meie juurde ja anus, et ma seda ei teeks. Ei teinudki, sest kogemused on näidanud on politsei sellistele asjadele ei reageeri – neile meeldib pigem pikkadel ja sirgetel teedel kiirust mõõta.

Ka selle Küüni tänava juhtumi ajal oli politsei ilmselt kuskil kohvitamas. Neile meeldib kohvitada Anne sauna juures ja Ringtee bensukas, tavaliselt kolme või nelja autoga korraga.