Lugeja: lõin röövlid pikali, aga pidin nad vabaks laskma, kuna ei osanud rahvale vene keeles seletada, miks neid kinni hoian

Meenub üks aastate tagune juhtum, kui keset päeva jooksid Tallinnas ühest trepikojast välja kaks noormeest, ühel naiste käekott kaenlas. Alguses ei saanud kohe aru, mis oli juhtunud, aga kui kümmekond sekundit hiljem väljus samast trepikojast verise näoga vanem naisterahvas ja karjus, et teda on röövitud, siis jõudis kohale.

Õnneks ei olnud tegu kõige sportlikumate noormeestega, seega õnnestus nad kinni püüda ja pikali lüüa. Püsti tõusta nad enam ei julgenud.

Helistasin politseisse, rääkisin, et selline asi on juhtunud ja hoidsin pättidel silma peal, et nad plehku ei paneks. Naine sai oma koti tagasi ja läks ilmselt koju haavu parandama.

Möödus umbes kümmekond minutit ja kuna politseid ikka näha ei olnud, hakkas vaikselt rahvas kogunema, et mis toimub ja miks kaks noormeest on pikali ja üks hoiab neid kinni. Üritasin küll oma tagasihoidlikus vene keeles huvilistele seletada, mis oli juhtunud, aga millegipärast jäi neile ikkagi mulje, et mina teen vaestele maaslamajatele liiga ja ei lase neil ära minna.

Kogu lugu lõppes sellega, et kuna 15-20 minuti jooksul politseid ei tulnud ja mina sain järjest rohkem sõimata, tuli pätid lahti lasta ja endalgi oma teed minna. Väga mõru maitse oli suus, et kaabakad jalga lasid ja ilmselt uut ohvrit otsima hakkasid. Mina sain veel tänutäheks sõimata ka.