Lugeja: armastan krõbisevat paberraha ja tänu sellele suurenevad säästud
Ma armastan väga raha. No seda päris raha, sellist krõbisevat ja käega katsutavat. Mingi aeg tundus, et kaardiga maksta on mugav ja kiire. Paraku sain peagi aru, et sama kiire on see raha ka kaardilt kaduma.
Minnes poodi, plaanid kulutada paarkümmend eurot, aga kassas läheb ikka vähemalt 30. Hindu vaadates mõtled, et ahh, mis see mõnikümmend senti teeb. Kahjuks tuleb ostu eest tasudes tõdeda, et mõnekümnest sendist on saanud 10 eurot. Nii ma siis piitsutangi ennast ja võtan iga kuu eeldatava kuluva summa sularahas välja.
Tõsi, vahel tuleb ette ootamatuid kulutusi ja siis tirin kaardi rahataskust välja. Teate, kui hea tunne see on, kui alati on kaardi peal olemas mingisugune sääst. Varem juhtus tihti, et enne palgapäeva pistis plastikkaart röökima. Pole ju eriti tore, kui kõigi silme all teatatakse, et teil pole makseks piisavalt vahendeid.
Käega katsutava rahaga on aga hoopis teine lugu. Suuremaid kupüüre ei raatsigi lahti vahetada. Nii muudkui venitad ja kärbid oma väljaminekuid. Ja oh üllatust, kui kuu lõpus avastad, et sul on tekkinud säästud. Mida aeg edasi, seda paremini oskan end säästvalt majandada.
Tõsi, internetipanka kasutan ikka. See on mugav ja pank on ka kavalalt muul viisil maksmise keeruliseks teinud. Otsekorraldusi aga ei tee ma põhimõtteliselt. Olen kuulnud tuttavatelt, kuidas neil on jälle "pisut" suurem summa pangakontolt kadunud ja tagasisaamisega jama kui palju.
Mina tahan alati teada, mis on maha läinud, kui palju ja mille eest. Pangahärradele see muidugi ei meeldi. Neil on ülbust minu rahakotis sorida ning noomida, et kasutan liiga palju sularaha. Aga ei kasuta ju. Lihtsalt loobin palju vähem raha tuulde.
Mullegi ei meeldi, et nad nüüd kaardile hooldustasu peale surusid, aga ma väga häält ei tõsta. Olen vait ja ootan, millal kaart aegub. Võimalik, et uut ei teegi, täitsa vabalt saab ka selleta hakkama. Tegelikult lausa peab saama, sest maakohas elades ja bussiga sõites pole kaardiga miskit teha.
Jah, mulle meeldib raha, see päris raha. Kui lõpetuseks veel nuriseda, siis kroon oli visuaalselt kordades ilusam ja kaupa sai ka kümneid kordi rohkem selle eest soetatud.
Kui suure osa enda maksetest teed sina sularahas? Kui palju sularaha hoiad korraga taskus või rahakotis? Mis on need kaubad ja teenused, mille eest eelistad tasuda sularahas? Miks? Võta sõna aadressil rahvahaal@delfi.ee !
