Ühtlasi meeldib klientidele sorteerida – kaste tõstetakse hunnikusse, lömastades alumistes kastides olevad kaubad. Tähtis on olla esimene, kel õnnestub seda kasti sorteerida. Pakendatud viljadega, näiteks kirsstomatitega, seda miskipärast ei tehta.

Inimesed eemaldavad olematu hinnavõidu nimel kobartomatitelt varsi, mis kaaluvad kümme grammi. Eemaldatud varred visatakse tagasi kasti, kus need lõhuvad teisi tomateid – jälle kaup rikutud.

Rikutud kaubale allahindlusi ei tehta, kuna ära visata on odavam kui odavamalt müüa. Kui ostad kilo banaani täishinnaga, siis võib kaupmees kolm kilo minema visata – see on juba hinna sisse arvestatud.

Hulgilaos on enamasti müügil vaid II klassi kaupa. Tihti on pooled apelsinid juba laost tulles mädad ehk teisisõnu: kaup on mujal maailmas mõeldud tööstuse jaoks, meil aga müüakse seda poes.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et klient ostab välimust, mitte maitset.