Mulle isiklikult sobis graafikujärgne töölkäimine. Selleks, et saada täis kuu normtunnid ehk 176 tundi, tuli mul tööl käia 15 korda kuus, 12-tunnises vahetuses. Teine pool kuud jäi vabaks ajaks, mil sain tegeleda oma asjadega, veeta lähedastega kvaliteetaega või siis tegeleda lisatööga. 8-tunniste vahetustega oleks mul tulnud tööl käia 22 korda ehk tervelt seitse päeva rohkem. See teeb aastas 84 tööpäeva rohkem – peaaegu kolm kuud!

Töötades 12-tunnise graafiku alusel toimub tööleminek ja sealt tulek reeglina tipptunni välistel kellaaegadel, seega kulutab see vähem aega ja närve, võrreldes hommikuse ja õhtuse tipptunni liikluses venimise ja närvitsemisega. See omakorda tähendab, et olen koju jõudes paremas tujus, ega hakka päeva jooksul tekkinud ja liikluses süvenenud ärritust kellegi peal välja elama.

Ma saan rahulikult tegeleda oma enda asjadega, saan ajada asju 9-17 töötavates asutustes, käia arsti juures, käia laste kooli ja lasteaia üritustel, ilma et ma peaksin seda ülemustega kooskõlastama ja kolleegidele lisatööd tekitama.

Ei vaidle vastu – igale on oma – kellele kuidas meeldib tööl käia, kuid kandideerigegi siis sellistesse kohtadesse tööle, kus töötatakse teile sobivatel aegadel, mitte ärge ronige tööle kohta, kus on pikad vahetused, kus te hakkate virisema, kui halb ja paha ja raske kõik on ja kuidas teiepoolne tööaja korraldus oleks kohe nii palju parem. Laske inimestel rahulikult tööd teha.