Lugeja: ülemus lubab palgatõusu nagu poliitik enne valimisi

Umbes neli kuud tagasi kutsus ülemus mind ja ka teisi kolleege kordamööda enda kabinetti, kus ta siis säravate silmadega rääkis, kui head tööd me oleme viimasel aastal teinud ning kuidas uuel aastal ootavad uued väljakutsed ja seetõttu ka suurem palk.

Asja iva on aga selles, et uusi kohustusi tuli juurde, kuid lubatud palgatõusu mitte. Nüüd me olemegi kolleegidega jäänud "oota ja vaata" olukorda, sest palgatõusust ülemus enam ei räägi ning ettepanekut tehes ta ka ei öelnud, kuna see võiks täpselt juhtuda.

Viimasel koosolekul rääkis ülemus, et käesolev aasta ei ole alanud hästi ning majandustulemused on seetõttu kannatanud. Ei tea, kas vabandus, et ei peaks palku tõstma, aga saaks lasta töötajatel siis suurema töö sama palga eest ära teha?

Kuigi meie uus projekt on üsna toredalt saanud alguse ning majandusnumbrid on vähenenud teistes valdkondades, pole keegi meile lubatud palgatõusu andnud. Kord läksime siis kõik küsima, et kuhu jääb see paljulubatud palgatõus. Ülemus siis ütles, et tuleb, kui majandustulemused paranevad. Praegu oleme igatahes olukorras, kus meie projektil läheb hästi, teistel asjadel aga kehvemini ning seetõttu on kaalukauss ikkagi otse, mitte meie kasuks kaldu.

Samas veider olukord. Kui nüüd mõelda üldises pildis, siis saan aru, et ettevõte ei saa enda rahakotti lõhki ajada, aga kui enda vaatevinklist, siis ei saa aru, mille nimel ma üldsegi raban.

Valimised olid just hiljuti ja terve linn oli värvilisi postreid täis, koos kaunite lubadustega. Nüüd mõtlen, et seal oleks pidanud olema ka mu ülemuse pilt, kellel ühes käes rahapatakas ja teine käsi näitamas pöialt üles, koos sõnumiga: tubli töötaja, raba rohkem, aga seda raha näed ainult minu käes.