Nimelt olen elanud ja töötanud siin riigis peaaegu 6 aastat.
Seni olen olnud abiandja rollis, aga nüüd, kus ise abi vajan, ei saa ma seda. Selle asemel saatis arst mind Eesti. Kohe sedasi otse ilma häbenemata.

Hoolimata sellest, et mul on kehtiv tööleping ja siinsed sotsiaalsed garantiid. Ei saanud ma saatekirja eriala arstile ega füsioteraapiale.

Selgus, et iga füsioteraapia seansi eest tuleb ise maksta. Ja mitte vähe, sest riik doteerib ainult seansist 11 eurot.

Ühesõnaga see riik on üles ehitatud sellele, et siin on hea elada seni, kui oled juba invaliid. Ennetustöö kui selline puudub. Nutune värk.

Minu vastuvõtu ajal kiirgas arstist õelust ja tigedust eestlaste vastu. Mitmel korral öeldud lause, et sa pead Eesti minema, kõlas lausa rassistlikult. Ja see polnud mitte esimene kord. See oli teine kord. Selle asemel, et aidata inimest, rõhus ta sellele, et peab pidama tööl koosoleku, et kas ma üldse sobin enam seda tööd tegema sellise diagnoosiga. Tule taevas appi!

Siit loo moraal - niikaua, kui sa siin Soome riigis oled hea töötegija, siis niikaua sa siia ka kuulud. Aga nii, kui hakkad abi vajama, saadetakse sind oma kodumaale nagu haavatud sõdur. Kas pole inetu käitumine arsti poolt, kellel puudub igasugune arsti eetika?

Kurb, et ma seda vastuvõttu lindile ei salvestanud...