Appi, appi! Lõhkusin halba nõu andes oma sõbranna abielu!
Räägin oma loo ainult seetõttu, et hoida mõnd inimest minu viga kordamast. Juhtus nii, et mõned aastad tagasi oli mu parima sõbranna mehel afäär. Peres kasvas kaks väikest last ning kui sõbranna sellest teada sai, oli ta valmis tegema kõik, et mees temaga jääks. Samas oli ta piisavalt uhke ning ei tahtnud elada nii, et mees peab tema kõrvalt ka armukest. Mees ei suutnud aga kuidagi otsustada ning nad tülitsesid palju. Nii on aga raske romantikat taastada.
Pärast pikemat vindumist soovitasin sõbrannal lihtsalt mees fakti ette panna — kas minek või jäämine. Mõlemat korraga ei saa. Mees vaagis mitu päeva ja lõpuks saabus otsus — ta jääb perega. Sõbranna oli väga õnnelik. Pärast mitmeid seansse pereterapeudi juures sai kuidagi usaldus taastatud ning nüüdseks on nad juba mõni aasta taas õnnelikult koos elanud. Mina aga olin uhke! Käisin ringi mõttega, et olin päästnud niivõrd toredate inimeste abielu. Võib öelda, et ma lausa kiitlesin sellega. Eks sõbranna toetas ka kõike ning ütles alati, et ega ilma minu utsitamiseta ta seda ultimaatumit ei oleks julenud esitada ning vaat kui hästi kõik lõpuks ikkagi läks.
Järgmine sõbranna, sama probleem, sama nõuanne
Nüüd, mõned aastad hiljem, juhtus sama lugu mu töökaaslasega, kes on ka ühtlasi mu hea sõbranna. Ega tegelikult ta mulle alguses sellest kõigest ei rääkinud. Sain ise aru, kui ta paar nädalat oli ringi käinud, näost valge, et nüüd on midagi hullemat lahti. Lõpuks küsisin otse, et kas kõik on korras ning siis vajus ta näost täiesti ära ja ütles, et ta mees kaalub abielu lõpetamist, sest talle on tekkinud uus „silmarõõm“. „Ma ei saa isegi aru, et millal ja kuidas see juhtus ning miks ta minuga nii teeb. Meil oli ju nii ilus armastus,“ kurtis sõbranna. Tuleb tunnistada, et kuigi olin selliseid lugusid ju ka varem kuulnud, siis tema juttu ma uskuda ei suutnud. Ta mees oli täielikult perele pühendunud. Tegeles palju lastega, teenis head palka ning võimaldas perele reise jne. Kõik kiitsid ja kadestasid. Nad olid olnud õnnelikus abielus 15 aastat ja äkitselt siis nüüd nii. Kuigi olin hämmingus, siis ühtaegu olin valmis lahkelt pakkuma ka oma abi.
Rääkisin sõbrannale oma loo ning andsin taaskord nõu panna mees fakti ette, et kas mingu või jäägu naisega nii nagu suhe algas — ilma lisavarustuseta. Sõbranna sai mu eduloost ja mõttest innustust ning tegigi nii. Suur oli aga mu üllatus ja imestus kui sain teada, et seepeale oli ta abikaasa mõne päeva pärast välja kolinud. Olin peaaegu sama suures šokis kui mu sõbranna. Ka tema ei saanud aru, et mis juhtus. Kui veel nädalapäevad varem oli mees abielu osas kahtleval seisukohal, siis pärast ultimaatumit oli ta meelt muutnud, asjad kokku pannud ning teise naise juurde kolinud. KUIDAS võis see nii minna? Ta ei tundnudki ju toda naist ega nende suhet. Miks valis ta stabiilse abielu ja pere asemel midagi uut ja võõrast, mille puhul ei olnud kindel, kuidas see tööle hakkab?
Mees otsustas: jäägu mitte midagi! Ja läks!
Sõbranna ütles, et pärast ultimaatumit oli mees rahulikult öelnud, et nii nagu varem oli, ta enam ei taha. Tema ei jaksavat olla suhtes, kus kõik on ainult tema õlul ja ülejäänud naudivad. Ta lootis pikalt, et naine märkab seda ja ühel päeval sai kannatus lihtsalt otsa. Ja kui tal on valida, et kas endine elu või midagi, siis ta jäägu mitte midagi. Nüüd aga kui ta näeb, et sõbranna on veendunud — kõik nii nagu enne või mitte midagi, siis jäägu mitte midagi. Ja läks!
Ning minu hingele jäi lõhutud abielu. Ma ei maganud öid. Lisaks selle, et lõhkusin sõbranna elu, oli mõra löödud ka minu maailmapilti. KUIDAS sai kaks nii sarnast situatsiooni lõppeda nii erinevalt?
Nii palju küsimusi jooksis mu peast läbi. Ja eelkõige muidugi suur süütunne. Sest olin ma ju mõelnud, et päästan veel ühe toreda abielu. Kuid ma ei osanud uneski arvata, et mu nõuanne saab olema sõbranna abielu lõpuakord.
Ma ei kirjuta seda kõike selleks, et ennast süüst puhtaks pesta. Soovin jagada kogemust, et kõigi suhted ja nende lõpptulemus on erinevad. Isegi siis kui tundub, et situatsioon on sama ning lahendus võiks olla sama, mis eelmisel korral, ei pruugi see nii olla. See, mis oli hea nõu ühele, ei pruugi töötada teisel. Just seetõttu ei anna ma enam kunagi nii nõu nagu see oleks kindel retsept probleemi lahendamiseks.
