Ats hakkas naerma, sest oli juba lõunaaeg ja tal pidi varsti 10 suitsu täis saama. Mina pidin üleüldse nikotiinisõltuvuse koha pealt täielik võhik olema.

Meie jutt läks töö peale, sest olime kunagi kolleegid. Rääkisime ka palgast ja tööstressist ning vormisolekust. Ja siis ta põrutas: "Tänu suitsetamisele ma veel enam-vähem elus olen!"

Seletus oli päris argumenteeritud. Hakka või uskuma! Järgneb Atsi teooria suitsetamise tervislikkusest:

Ma tõmban iga tunni aja tagant suitsu, mõnikord ka kaks suitsu tunnis. Ajan end arvuti tagant püsti. Kui väljas väga külm, siis viskan midagi selga. Lähen kolmandalt korruselt mööda treppi alla ja siis suure kaarega tootmishoone nuka taha. Vahepeal turnin üle pisikese mäekese ka. Seal me suitsetame. Ja tagasi sama teed pidi, ja küngas ning trepid ootavad vallutamist.

Räägitakse ju, et iga kümne minuti tagant peaks arvuti tagant püsti tõusma ja võimlema, et silmi ära ei tapaks, et küüru selga ei kasvataks ja üldse, et aju tuimaks ei jääks. Võimelda ma ei viitsi, aga ma tõusen püsti, sirutan end, kõnnin, hingan värsket õhku, enamjaolt küll läbi filtri, aga mis siis? Kaugusse vaatan ka õues, ja siis jälle lähedale, niimoodi silma fookust muutes silmi treenides.

Prille mul pole. Enamikul tuttavatel, kes 20 aastat kuvarit vahtinud, on korralikud pudelipõhjad ees. Ja veel üks võlu on selles suitsupausis: seal on mitmedki suurepärased ideed tulnud! Sellised, millega on kaasnenud nii sull kui feim.

Oleksin pime, küürakas, läbipõlenud ja vaimselt alla käinud, kui ma seda "võimlemist" regulaarselt ette ei võtaks.

"Vot nii on lood," ütles Ats lõpetuseks ja pani uue suitsu ette. Vaatasin tema heas toonuses olekut, lausa kadedakstegevat head rühti ja optimistlikku silmavaadet, ning otsustasin suitsupakil olevat väidet – suitsetamine võib põhjustada aeglase ja valuliku surma – mitte teemaks võtta.

Mõtteisse jäi kummitama küsimus: aga miks ei võiks sinna maja otsa künka taha niisama iga tund jalutada, et end laua taga istumisest virgutada ja vormis hoida? Ilma suitsuta. Lihtsalt. Peetakse imelikuks? Asja pole, aga trügib välja – viilib!