Lugeja: näidake alkoholireklaamis Balti jaama eluheidikuid!

Ringi lehvivad seelikud ja meelalt naeratavad naised ja mehed ilutsevad pea igas kangemat kraami promovas klipis. Pakun välja uudse idee, mis on sarnane suitsupakkidele ilmuvatele hirmupiltidele. Olgu siis alkoholi reklaamgi sama eluline ja näidaku, mis juhtub hundijalavee liigtarvitajaga. Usun, et sellise tõelist elu peegeldava klipi järel mõtleks nii mõnigi kodanik pikalt, enne kui poeriiulilt kesvamärjukese haarab.

Loen praegu pimedate õhtutundide ajal psühholoogilise kaldega raamatut alkoholist loobumise õpetusest. Sealgi kirjeldatakse just reklaami mõju inimmõistusele. Selgub, et tootja soovibki oma joovastavat jooki näidata kui parimat hea tuju allikat. Samal ajal on korduvalt tõestust leidnud alkoholi ülimalt lühiajaline võime inimese ajule mõnutunnet pakkuda. Kohe pärast rahulolu saabuvadki siis kõik muud negatiivsed emotsioonid veel tugevamatena tagasi. Kes hakkab nutma ja oma haledat elu võõrastega jagama, kes muutub lähedaste vastu vägivaldseks. Kõik see negatiivne mõju peab ka alkoholi reklaamis näha olema!

Jääbki arusaamatuks, miks näeb telerist ja ajakirjadest vaid seda koorekihti alkoholi mõjust inimese tujule. Peab lisama sinna piltide ja kaadrite juurde rusikatega vehkiva pereisa, nutetud silmadega naise ning hirmunud lapsed. Või siis vastupidi: hirmunud pereisa ja taignarulliga mööda kööki jooksva pereema. Olgu meil ikka sooline võrdõiguslikkus – hulluks ajab alkohol ju kõiki ikka enamjaolt ühtemoodi ja soost olenemata.

Ootangi riigilt jõulisemat sekkumist, sest alkoholiaktsiisist laekuv maksutulu ei kaalu üles sellest joovastavast vedelikust tingitud tervisehädade ravikulusid. Kaua veel pead liiva alla peidetakse ja alkoholitöösturi kintsu kaabitakse?