"Ma ei saa aru, kas neid peatee märkide kollaseid osi maalitakse kullaga peale, või mis värk on, et Tallinnas nende pealt nii kangesti kokku hoitakse? Sõitsin ühel öösel ringi ja kui kollased tuled vilguvad, siis on nii mitmelgi üsna suurel ristmikul nendega hirmus ikaldus. Ma saan aru jah, et pead vaatama, kas kõrvalteel on "anna teed" märk või mitte, aga no jätke nüüd selline kokkuhoid ka järele! Ma Kopli vahet ei sõida, aga mälu järgi pole kõnealune ristmik nüüd küll see koht, kus parema käe reeglit hakata rankendama – las see jääda ikka Nõmme siseteedele," arvab üks lugeja.

"Kesklinna poolt tulija lihtsalt ei näe ristmikul Kopli poolt tulijaid – nad ilmuvad vaatevälja alles siis, kui Kesklinna poolt tulija on juba pool ristmikku ületanud. Mis jääb siis inimesel üle? Kas jääda keset ristmikku toppama? Ja vasakult võib veel tramm külge karata. See ristmik on küll üks jubedamaid liikluslahendusi linnas. Vahepeal, kui liiklus oli pahupidi keeratud, oli ristmik normaalsem," leiab teine.

"Aga polegi midagi imestada, kui linnavalitsuse tarkpead muudavad iga paari nädala tagant sõidusuundi ja liiklusskeeme. Hommikul ärgates võib jälle üllatus ees oodata, et mis suunas siis täna sellel tänaval sõita tohib," nendib kolmas.

"Tallinna teede suurim probleem on selles, et Keskerakond ei anna sõitjale teada, et ta sõidab peateel – peatee märki pole. Samas kõrvalteelt tulijal on ees märk: ristumine peateega. Seega annab kõrvalteelt tulija teed peateel sõitjale, aga peateel sõitja hakkab ootama, et paremalt tulija sõidaks ristmikule, kuna tema arvates on tegemist parema käe reegliga. Ma ei pea sõites uurima ja arvama, mis kõrvalteel asuvate märkide tagumised küljed mulle näitavad, ja siis järeldama, et mis tüüpi reegel ristmikul kehtib. Kunagi vene ajal oli linn täis peatee märke, et sõidad peateel. Miks neid enam pole?" küsib neljas.

"Mismoodi peab liikleja kindlaks tegema, milline marsruut on optimaalne? Tulen maalt linna ja teen isiklikult jalgsi nädalase analüüsi? Liiklusskeem peab olema arusaadav ilma väga põhjaliku analüüsita!" teatab viies.

"Seadused või mitte, aga Kesklinna või mis iganes muu linnaosa tuiksoonel ei tohi olla kohti, mis võivad olla mitmeti mõistetavad või muidu segased. Jah - punkt punkti haaval oskab mõtlev inimene selle situatsiooni seal lahti mõtestada ja liikumiseks õige algoritmi tuletada. Aga see võtab kõik aega ning kahjuks pole ikkagi paljudele üldse jõukohane. Võib ju teoretiseerida, et liiklusõpet tuleb parandada ja mida iganes, aga see jama tuleb likvideerida kohe ja nüüd! Pealegi, seal kandis võib liikuda ka välismaalasi, kelle kohalikud seadused võivad õige vähe meie omadest erineda ja juba see tekitab paraja jama," arutleb kuues.

"Igatahes on selge, et Kopli tänav on muudetud üleüldse mõttetuks. Jupike edasi, jupike tagasi, siis jälle edasi... Siin ei saa kindlasti rääkida enam mingist tuiksoonest. Kogu liikluskoormus on Tööstuse ja Soo tänavatel, millest esimesel on ühe sõidurea ja pideva vingerdamisvajaduse tõttu igavesed ummikud ja teisele ehitati uhke jalutuspromenaad. Kogu rasketehnika liiklus sadamast Koplisse möirgab titevankrite ja jalgrataste külje all. Linnaisadel puudub igasugune suurem pilt sellest, kuidas peaksid põhilised liiklusvoolud linnas kulgema," ütleb seitsmes.

"Eks üldiselt autojuhid teavad parema käe reeglit küll, aga tihti ei teata, kas too reegel just eesoleval ristmikul kehtib, sest põhiosas kasutatakse võrdõiguslikke ristmike rajoonisisestel väiketeedel ja poodide autoparklates. Probleemi lahendus oleks suurematel võrdõiguslikel ristmikel vastav märk üles panna. Too võrdõiguslike teede ristumise märk taltsutab kihutajaid ka eesõiguse puhul, sest mine sa seda kaasliiklejat tea..." soovitab kaheksas.

"See Talvo Rüütelmaa vastus ei paku midagi uut. Lihtsalt konstateerib olukorda nagu lugejadki. Lugeja teab isegi, et kehtib parema käe reegel. Küsimus oli ju selles, kas päriselus toimuvat segadust on võimalik vältida. Vastus stiilis: "hakkame paremateks inimesteks" ei ole eriti kontsruktiivne," kritiseerib üheksas.