Koduvägivalla käes kannatanud naine: hakkasingi mõtlema, et olen ise midagi valesti teinud ja peksu ära teeninud

Triin Tulevi ülestunnistusest innustust saanud naine kirjutas kommentaariumisse oma loo.

Olen ka olnud sellises olukorras. Tüli tekkis kodu hoidmisest. Soovisin, et mees ka veidi kaasa aitaks, koristaks jms kuna mõlemad ju käisime tööl, minul veel lisaks kool.

Esimesel korral sain nii, et nägu sinine. Olin šokis. Rääkisin abi ja nõu saamiseks mehe parima sõbra naisele, kes ka mu meest kaua teadis. Tema ütles, et see ei ole selle mehe moodi, tema ei usu ja nii ongi. Hiljem ta rääkis oma mehele, kes rääkis minu mehele, kes tuli ja naeris mulle näkku, et mida ma valetan ta sõpradele. Siis hakkasingi mõtlema, et äkki ma ikka ise tegin midagi valesti ja olen ära teeninud. Kõigile sai öeldud, et mees une pealt keeras käega näkku, et kogemata.

Peale seda mees sai indu juurde ja kadus igasugune austus minu vastu. Keegi kedagi ei petnud, olid tavalised olmetülid. Tulid vastu seina tõukamised ja lohistamised (sein oli värvitud ja krobeline, küünarnukid olid pidevalt verised), juustest lohistamised, vastu voodit tõukamised nii, et jalad sinised. Samuti hoidis käsivartest kinni nii, et küünejäljed sees.

See sama naine nägi neid kõiki vigastusi, aga ei öelnud midagi. Samuti ei julenud mina enam midagi öelda ja abi küsida, sest mul polnud mitte kuhugi minna. Olin ju juba kord valetajaks tembeldatud.

Kuni sain tuttavaks naabrinaisega, kes mind enda juurde võttis mõnel raskel ööl ja aitas mul mehest vabaneda ja ise hakkama saada.