Lastel tundub olevat pidevalt nina tahvlis või siis kuulamas, kuidas ema jälle riiki ja meie poliitikuid kirub. Mis eeskuju? Las nad minna!

Minu ema sünnitas minu ja mu venna 70ndate lõpus. Ei olnud helget tulevikku, emapalka, lapsetoetust ega võimalust nii pikalt koju jääda. Kui ta oleks samasuguse mõtteviisiga, oleksime arvatavasti sündimata jäänud.

Nägin, kuidas ema rabas kahel kohal, et meid vennaga üles kasvatada, ja sai sellega hästi hakkama. On erijuhtumeid ja asja pärast minejaid. Aga nendele hommikust õhtuni vingujatele: head teed!