Tihti järgneb liiga lõõgastavale õhtule paras tüli. Lõppkokkuvõttes saab suurest stressileevendamisest hoopis veel suurem pingeallikas.

Viimane kord rummiga sõbrustades avastasin koju jõudes, et siseukse liist oli otsad andnud. Üsna pehmes olekus asusin seda innukalt parandama. Parandamine muidugi nii libedalt ei läinud ning pahameel sai välja elatud liistu peal. Samal ajal voodis magada proovinud naine elas hiljem oma pahameele muidugi minu peal välja. Ühest pingete leevendamise õhtust sai hoobilt kaks suhteparandamise päeva.

Olen püüdnud stressiga toime tulla terapeudi juures vestlemas käies. Viimasel ajal aga ei parane ka sellest suurt midagi. Lähen kohale, istun diivanile, võtan padja sülle ja räägin oma möödunud kahest nädalast. Naisterahvas kuulab mind mureliku näoga, vahel naeratab ja saadab mu tunni möödudes minema. Vahel harva saan end oma mõtetest lahti raputatud, aga enamikul kordadest ei muutu külaskäigust suurt midagi.

Mingil ajavahemikul siiski toimus huvitav sündmusteahel. Alati tegin oma elus kannapöörde just kaks päeva enne terapeudi külastamist. Vestluse aja lähenemine justkui motiveeris elus edasi minema ja seisvat vett liigutama. Nii läksingi pea püsti ja CV peos oma uue tööandja juurde. Ütlesin otse välja: "Tulin teile tööle!" Kümne minuti pärast lõime juba käed ja leppisime kokku esimese tööpäeva.

Siinkohal küsingi Delfi lugejatelt: kuidas teie oma pingetega toime tulete? Kas otsite abi baarikülastusest või pöördute nõustaja poole? Kurdate muresid sõbrale või teete rohkem trenni?

Hea lugeja, kui oskad hädalisele nõu anda, siis kirjuta aadressil rahvahaal@delfi.ee või võta sõna kommentaariumis!