Ärritunud lugeja: äkki ma ei peakski last kooli saatma, kui see mulle kiirlaenu võtmist tähendab?

Kool pole enam kaugel ja seoses sellega käisin eile lapsele siis kooliasju poest soetamas. Paari kotitäie asjadega koju jalutades tabasin end mõttelt, et ehk ei olekski nii õudne, kui laps kooli ei läheks? Andke andeks, aga kõik need summad tähendavad minu jaoks kiirlaenu võtmist.

Jah, kiruge mind palju tahate — olengi vinguv lapsevanem! Aga mul on ka põhjust vinguda. Ma ei mõista, kuidas saavad omadega hakkama paljulapselised perekonnad, kes kõigile oma viiele lapsele mallid, joonlauad ja sandaalid ostma peavad.

Alustame siis ranitsast. “Ranits on p*dedele!” teadis mu väike poeg öelda. Kust ta sellised väljendid selgeks õppis? Eks ikka naabripoisilt, kes juba teises klassis käib ja kõike maailma asju teab. Kui lõpuks suutsime siis minna mööda faktist, et sellist asja ainult homoseksuaalid kannavad, siis leidsime ka sobiva koti. Aeg aplausiks — see maksis ligi 100 eurot. Otsustasin, et uurin hiljem netipoodidest järgi ehk leian sama variandi kuskilt odavamalt. Muidugi leidsin — tootja kodulehel on tegemist 20 eurot väärt kotiga. Väga meeldiv lüke, eesti poed. Pange aga ikka muidugi hind viiekordseks!

Teiseks tuleb välja, et lapsele sobilikud sandaalid, millest ta ilmselt paari kuuga välja kasva, maksavad 80 eurot. Juurde veel särgid, püksid, pluusid, jakid, pliiatsid, sokid ja mida kõike veel. Ja töövihikud, õpikud ja siis veel klassijuhatajale ka paar eurot, et klassiüritusi korraldada saaks. Ma kratsin oma juukseid peast ja ei suuda seda kõike uskuda. Kust kohast ma selle raha võtma peaksin? Võtan kiirlaenu?