Lugeja: avalikus kohas joomisel ei ole plusse!
Elades kesklinnas ilusa rohelise pargi vahetus läheduses, saavad avalikult lubatud joomise miinused väga kiiresti selgeks.
Kokkuvõte paari nädala tagusest laupäevahommikust. Kell oli siis umbes 6 hommikul. Ilmselgelt ideaalne aeg joomingult koju minemiseks. Kaks meest, üks naine. Üks meestest kaob põõsasse ja varsti kostab "kas sul paberit pole?". Ok... sinna põõsa juurde oma jalga enam tõsta ei taha. Liiga rõve. Vaesed pargis pinknikupidajad, kes ei aima, mida ja kui palju nendesse põõsastesse/põõstaste lähedusse tehakse.
Koeraomanikud koristavad enda järel. Aga riielda saavad ka selle eest, mida kaaskodanikud parki jätavad.
Muide, pudelid, mis seltskonnal kaasas olid, lendasid mööda parki laiali. Kui niivõrd purjus oled, siis on juba päris ükskõik, et 15 m kaugusel on põhimõtteliselt igas suunas prügikast.
Lapsevanemad - kui teil lapsed linnas parkides mängivad, siis palun vaadake, et nad paljajalu ei oleks. Ja palun ärge lubage neil põõsastes mängida...
Tegelikult on nädalavahetusel pargipingid tihti täis vabas õhus alkoholinautlejaid. Naisterahvana tähendab see mulle seda, et kuulen kõval häälel kommentaare ja saan tähelepanu, millest üldse pole huvitatud.
Kui veab ja ei märgata, siis vestlused on ikkagi niivõrd kõval häälel, et paratamatult paneb kaasa tundma inimestele, kes pargi ääres elavad ja peavad kuulama, kuidas on õige suruda rinnalt ja kes seda kõige paremini teeb. Ego ja alkohol teevad hääle päris valjuks.
Järgnevad päevad on pargipingi alused täis kuuspaki ja erinevate toitude jäänuseid.
Ehk siis kokkuvõtvalt - haisvad põõsaalused, pudelid, prügi, lärm. Ei ütleks, et ühiskond on valmis selliseks seadusemuudatuseks.
