Andsin peksa võõrale, kes mind aidata üritas

Olen pisikest kasvu neiukene, aastates 20, kui käisime ämmaga Balti jaama turul. Ämm leidis endale sealt hunniku ilusaid tapeedirulle, mida siis kahevahel üritasime kodu poole tarida. Näeme, et meie troll seisab peatuses ja hakkasime kiirustama tapeedirullihunnik kahevahel ja käed täis turult ostetud kraami.

Oleme juba sihtmärki saavutamas, kui kuulen kolksatust ja tagasi vaadates märkan, et minu turvamees - pipragaas - on kukkunud maha asfaldile. Surun kõik kotid ämmale, et joosta tagasi, haarata balloon ja jõuda veel ülihelikiirusel trolli peale.

Ja siis märkan, kuidas MINU pipragaasi poole on teiselt poolt tormamas meesterahvas ja siis ta kummardab ning sirutab käe MINU turvamehe poole. Õnneks jõudsin õigeks ajaks, kui ta oli neljakäpukil...Jõudsin temani, andsin põlvega ribidesse, surusin sõrmed talle kaela ning kaela tema põlvede vahele ja röökisin: "See on minu!"

Rahvas ümberringi oli hämmeldunult seisma jäänud, meesterahvas oli hämmeldunud, kuid sõnas vaikselt vabandades, et soovis mind aidata ning pipragaasi mulle ligemale järele tuua.

Haarasin oma väikese gaasikese, tänasin ja tormasin trolli poole, kus istus minu suurte silmadega ämm. Ämm ei öelnud terve tee sõnagi ja vist oligi parem, sest ka mul endal oli oma käitumisest raske aru saada.

Tahad võita kasti Premia jäätist? Kirjuta meile oma piinlikust, ent naljakast loost!