Lugeja: Eestis ongi ainult üks aastaaeg – vihmane hilissügis

Võrreldes jaanipäeva, hilissügist ja jõule, tulevad kohe meelde teatud paralleelid: vihma sajab, väljas on viis kraadi sooja ning külmetuse vältimiseks on soovitatav kanda talvejopet ja kummikuid.

Eriti üllatavad olid 2013. aasta jõulud, mil enne pühi sulas lumi täielikult ära ning maa oli must. Ka pärast jõule oli maa üpris kaua must ning tõtt-öelda ei mäletagi, millal viimati nii nukker ja lumevaene talv oli. Oli ju jõulude ajal kõik nagu olemas: jõuluvana, kingid, kuusk, kaunistused, kuid peategelast lund siiski polnud.

Hilissügisene aeg oli samuti huvitav. Kui 2012. aasta oktoobri lõpus tuli paarkümmend sentimeetrit lund maha, põhjustades Tallinnas liikluskaose, siis eelmisel aastal samal ajal puhus küll külm tuul ja sadas vihma, kuid temperatuur püsis kindlalt üle nulli.

Kunagi väitsid mõned loodusteadlased, et kui praegune kliima soojenemine jätkub, siis tulevikus saavad Eesti laiuskraadidel olema maailma kõige ilusamad ja paremad rannad. See tähendaks, et Prantsuse Riviera koliks ümber meie oma Tallinna lahte või Läänemere äärde. No pole paha, kuid see ju tähendaks ka soojemat ilma. Praegu näib aga olevat aasta läbi stabiilselt pisut üle null kraadi koos vihmaga.

Hiljutine jaanipäev tõestas taas, et Eestis on tegelikult ainult üks aastaaeg. Pluss viis kraadi, vihmasadu ja külm tuul panid kukalt kratsima, lõkkesse rohkem puid viskama ning talvejopet kapist välja otsima. Astronoomiline suvi oli selleks ajaks juba alanud, kuid meteoroloogiline kindlasti mitte.

Kas tuleks tõesti hakata uskuma neid, kes on pidevalt väitnud, et meil toimub globaalne kliimasoojenemine, mille põhjustajaks on inimene? No ei tea... see on nagu mingi religioon, mida paljud kuulutavad. Samas, midagi on meie ilmaga ju ikkagi toimumas, kui enne jaanipäeva tuli lausa lund!

Lisaks hilissügisele ilmale, on Eesti ilm üha rohkem hakanud meenutama Briti ilma, kus pidevalt sajab ja ilm on pilves, kuid õnneks pole Eestis veel nii niiske nagu Suurbritannias.