Enamikus suurtes Euroopa "jalgrattariikides" on selline seadus ammu tagasi lükatud! Selline seadus jätaks Eestist meie külalistele väga vale mulje.

Jalgrattaga sõitja surutakse liiklejana sisepagulusse. Rattur peaks salaja metsas liiklema, kui on soov nautida ilma kiivrita sõitmist. "Kiivrita rattur = kurjategija!" See on väär ning vastuolus euroopalike väärtushinnangutega.

Tõeliste probleemide teadvustamise asemel jahutakse lõputult pseudoküsimuste üle. Seadusi peaks loodama ratturi heaks, mitte seaduseloojate jaoks, et saaks ratturit peedistada.

Lisaks on see seadus represseerivaks ja pärssivaks teguriks keskkonnasäästliku ning tervisliku transpordi arenemisel Eestis. Jalgrattasõit peaks eelkõige lõbus olema!

Jalgrattakultuuri iseloomustavad minu arvates tervislikud eluviisid, värske õhk, väljendusvabadus, avatud ühiskond, kaaskodanike ja kaasliiklejatega arvestamine ning turvalisus. Kiiver sellesse loetellu ei kuulu, võin seda öelda nii ratturina kui ka insenerina.

Kasutan jalgratast linnas liiklemiseks aastaringselt ning leian, et kiivri kasutamine peaks olema vabatahtlik nagu ka ratta naelrehvid talvel.

Minu soovitused jalgrattatranspordi propageerimiseks ja turvalisemaks muutmiseks:

  • Jalgrattateid juurde!
  • Ohtlike avadega veevoolutruupide ja teeaukude muutmine jalgrattale turvalisemaks!
  • Maksusoodustused ettevõtete töötajatele ja koolidele ratta ostmisel!
  • "Rattaga tööle ja kooli" skeemi toetamine võiks olla prioriteet number üks! See avaldaks otsest mõju rasvuvale Eesti elanikkonnale ning võidaks tervislik, keskkonnaga arvestav liikluskultuur, tervishoiu peale kulutatatavast rahast rääkimata.
  • Vähem kapseldunud seadusloomet!

Soovitus ratturitele:

  • Järgige palun liiklusseadust ning eriti 2011. aasta liiklusseaduse muudatust seoses liiklemisega ristmikel ja vöötradadel.

Jalgrattad massidesse! Ohutut liiklemist!