Varem sai ikka sõpradega maha istutud ja nina täis tõmmatud. Hommikul sai siis koos pilti kokku klapitatud. Nüüd enam nagu ei taha. Juba hommikusele pohmellile mõeldes hakkab halb ja seetõttu jääb ka võtmata. Teisalt on ka hinnad tõusnud. Võib-olla oleme nüüdseks sõpradega omavehel üksteist purjus näinud küll, et suisa igav hakkab.

Pigem otsime mõne huvitavama ajaviitmise võimaluse ja õhtul ehk jutu kõrvale klaas veini, mõni üksik drink lauamängu kõrvale või saunaõlu. Ja peod ei ole absoluutselt igavamad.

Poiste puhul on muutnud asja ka see, et neil on nüüd pruudid. Kuidagi automaatselt on nad alkoholi suhtes maha rahunenud. Ei köida nagu enne.

Samas on mõni tuttav jäänud n-ö ajavangi. Peod, mis olid keskkoolis, kestavad neil siiani. Käivad jah tööl, aga nädalavahetusel on pidu peos kinni ja lollused sellised, mis sai 10 aastat tagasi tehtud. Aga ega nendega ei olegi nagu millestki rääkida ja suhtleminegi pigem selliseks juhuslikuks jäänud.

Kuna ka endal oli siin väike alkoholi kuritarvitamine, siis praegu, pärast spordipisikuga nakatumist ei kibele nagu üldse selle järgi. Kuus tuleb ehk paar klaasi veini ja võib-olla saunaõlu, aga see on ka kõik.

Minu arust on alkoholivastased kampaaniad õige suund ja nendega tuleks jätkata. Paadunud joodikute jaoks on see jah nagu hane selga vesi, aga nii mõnegi paneb ehk mõtlema.