Tõsiselt ka, pehmed olete peast või? Kust võtab keegi sellise idee, et pelgalt suitsupaki või õllepudeli nägemisest tekib lapsel mingi emotsionaalne häire või kalduvus neid tooteid tarvitama hakata? Vati sees kavatsete oma lapsukese üles kasvatada, et siis saata roosade prillidega laia maailma, kus need kiiresti puruks lüüakse? Siis need traumad alles tekivadki.

Jube mõnus on seletada, et väike laps on igasugustele välistele teguritele vastuvõtlik, ei taju veel õieti oma tegevuse tagajärgi, piire reaalsuse ja fantaasia vahel jne. Milleks siis vanemad on? Pepu pühkimiseks ja poputamiseks või?

Mäletate lõbusat multikat "Oota sa!"? Jube kahjulik vaatamisvara lastele. On jah, kui vanemad istutavad lapse teleka ette ja ise mitte midagi selgitada ei viitsi. Alustage kas või sellest, et multikates loomad räägivad aga päriselt nad ei räägi. Samamoodi kukub multikas Tom kõrgelt alla ja ei juhtu midagi. Päriselt kukub kass kõrgelt alla ja saab palju-palju haiget, isegi surma.

Huvitav on veel see, et emmed on väga pahased, kui laps satub alkoholi- või tubakaosakonda, ja hädaldavad, et see pole piisavalt eraldatud, samas marsib väike lapsuke kassas vanematega väga laias sortimendis kondoomivalikust mööda, ja see on täitsa okei, sest ta on väike ega tea sellest veel midagi - muidugi ta on väike ja ei tea ka kärakast ega suitsust midagi!

Seletama peab - selgitama, et põõsas larinal kusev onu on õlleosakonna suur sõber ja targad inimesed nii ei tee. Et bussipeatuses rögisev mehike armastab sageli ilusates pakikestes suitsu osta ja sellepärast köhib ja sülitabki.

Mida varem lapsele mõistuspäraselt ära seletada, kuidas asi käib või mida üks või teine asi teeb, seda väiksem on oht, et laps näeb vanemate topeltmoraali ja ei pea nende manitsusi millekski. On ju osa asju, mida laste eest varjata püütakse, täpselt see, mida ise tehakse.