"Solarises ongi selline asi tavaline. Viimati kui seal madistamist nägin, oli 13 noort tüdrukut ja poissi 4 turvamehe vastu ja andsid kätel ja jalgadel ikka minna. Tihtilugu juuakse ka papptopsidest oma kokteile ja sealt see julgus tuleb," teab üks lugeja rääkida.

"Viru keskuse rõduäärel on tihtilugu tatistavad noortekambad. Ilmselt üritavad nad bussipeatuses seisjatele pähe sülitada. Samas tuleb asjale ka sellest küljest vaadata, et vanemad on tööl, tööl, tööl või kodus väsinud, ja noorte kasvatamiseks ning neile asjakohase tegevuse leidmiseks ei ole kellelgi aega," räägib teine.

"Solarises eile kella 18.00 paiku: kaks 15-16 aastast neiukest müksasid üsna tugevalt ühte samavanust neiukest. See ei saanud vist asjale pihta, vabandas väga kenasti müksajate ees ja läks edasi. Müksajad jäid väga imelike nägudega seisma ja nii lõppeski see asi," jutustab kolmas.

"Viru keskuses nägin, kuidas kamp eesti noori tõukas pingilt raskete pakkidega jalga puhkava vanainimese, et pundiga ise sinna istuda. Kutsusin neid korrale, aga sain rõveda sõimu osaliseks," räägib lugeja.

"Tegin ükskord Solarises katse: võtsin mingi hea välimusega, kuid lootusetult tuksis läpaka, jätsin selle pingile ja jäin eemalt vaatlema. 10 minutit ja mingi noor neiu jalutas asjaga minema. Oleks tahtnud tema nägu näha, kui selgus, et aparaat ei võta voolugi sisse," tunnistab teine.

"Kunagi Viru keskuses tungis mulle kallale samamoodi umbes 20-30 noort venelast. Tüli põhjuseks oli see, et möödusin karjast inimestest, kellest üks näitas mulle keskmist sõrme. Kui ma küsisin, et miks, (kusjuures ma olin väga viisakas nendega) siis polnud pikka juttu ja käis pauk vastu vahtimist. Turvamees ei teinud midagi, vaatas niisama pealt. Hiljem koristati keskusest pingid ära, et pätinagadel poleks kuskil niisama hängida ja vedeleda. Pärast seda pole ma seal selliseid kambakesi näinud," räägib üks ohver.

"Solarises laupäeval 12-13 vahel Nokia-poolse ukse juures: üks 17-aastane neiuke astus juurde, müksas, kiskus juustest ja karjus midagi vene keeles rääkimisest. Kuna oli kiire ja mul oli vaja marsaka peale jõuda, ei olnud tuju tema emotsioonidega kaasa minna. Ruttasin edasi. Natuke kõhe oli küll, sest mul oli kaasas minu 3-aastane tütar," tunnistab lugeja.