Töötaja varaline vastutus on sätestatud töölepingu seaduse paragrahvides 72–78. Reeglina vastutab töötaja kahel alusel: süüliselt tekitatud kahju eest ja süüta varalise vastutuse lepingu alusel. Kui antud juhul varalise vastutuse kokkulepet sõlmitud pole, siis saab rääkida ainult vastutusest süüliselt tekitatud kahju eest.

Töötaja vastutuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda konkreetsele töösuhtele omasest hoolsuse määrast. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, võimeid ja omadusi. Näiteks tuleb ettekandja töös arvestada seda, milline on ettevõtte klienditeeninduse protsess ja mis roll selles protsessis on töötajal, milline on väljaõpe ning millised on töölepingust tulenevad tööülesanded ja kohustused.

Kui on selge, millist hoolsust töötajalt tööl oodatakse, siis saab ka hinnata, kas töötaja on hoolsuskohustust rikkunud. Kui töötaja on tööks vajalikku hoolsust järginud, siis ei ole ta ka töökohustuste rikkumises süüdi. Kui mitte, on tegemist süülise käitumisega ning vastavalt süü astmele - tahtlikult või hooletuse tõttu - tuleb töötajal töökohustuste rikkumise tagajärjel tekkinud kahju tööandjale hüvitada.

Kui töötaja on töökohustusi rikkunud hooletusest, siis ei saa eeldada, et töötajal on kohustus hüvitada tekkinud kahju täies ulatuses. Sellisel juhul peab tööandja kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestama töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski ja muud säärast.

Kui töötaja leiab, et tööandja kahjunõue on põhjendamatu, kuna ta ei ole töökohustusi rikkunud, on töötajal võimalik kahju hüvitamisest keelduda. Töötaja nõusolekuta ei ole tööandjal lubatud kahjusummat töötasuga tasaarvestada.

Kui tööandja leiab, et töötaja on rikkunud hoolsuskohustust, siis oleks mõistlik pooltel eelkõige kokku saada ning läbi arutada, mis põhjustel ja asjaoludel taoline olukord tekkis ning mismoodi oleks mõistlik tekkinud olukorda lahendada. Kui kokkuleppele ei jõuta, on pooltel õigus vaidluse lahendamiseks pöörduda töövaidlusorganisse.