On pakutud, et peaks avama rohkem huvialaringe ning vähendama ringitasusid. Kõige parem oleks muidugi, kui lapsi saaks lausa tasuta lõbustada. Peetakse vajalikuks tõhustada noortekeskuste tööd. Eesmärk on tekitada lastele kohad ja leida, kus nad saaksid aega veeta, selle asemel et jõlkuda poodide ümbruses.

Samal ajal on palju lapsi, keda ei kohta poodide juures passimas ja probleeme tekitamas. Sageli käivad sellised lapsed lausa mitmes huvialaringis ja nende õppeedukus koolis on hea või väga hea. Miks on see nii?

Inimesel on terve rida vajadusi ning eneseteostuse vajaduse võib leida alles vajaduste hierarhia lõpuosas. Sellest palju olulisemad on toidu, vee ja une vajadus. Oma töös puutun järjest sagedamini kokku sellega, et lapsevanem ütleb, et ta ei suuda kontrollida lapse internetis viibimise aega. Sageli ei olda teadlikud, et laps veedab suure osa ööst sotsiaalmeedias suheldes.

Kuidas on võimalik, et vanem ei märka lapse väsimust? Sageli pole kasu ka sellest, kui kool teatab korduvalt, et laps jääb õppetunnis magama. Kas see tähendab, et lapsevanem ei käi oma last kontrollimas, kuigi ta teab probleemi olemasolust? Väga lihtne soovitus: palun võtke laste käest enne magamaminekut tehnika ära!

Samuti vajab kasvueas laps piisavalt toitu. See tähendab, et hommikusöök on lapsele väga vajalik. Koolis ei jõua õpilased söögivahetundi ära oodata, sest kõhud on tühjad. Siinkohal pole asi rahas. Samadel lastel on käes nutitelefonide uuemad mudelid ja seljas korralikud riided. Kui vanematel pole tavaks hommikuti korralikult süüa, siis lapsele on see väga vajalik.

Järgnevad turvalisuse, armastuse, kuuluvuse ja tunnustuse vajadus. Lapsed ja noored inimesed, kes valmistavad pahatihti ebamugavusi, ongi mõne nende jaoks olulise vajaduse rahuldamisest ilma jäetud. Kuuludes täiskasvanute jaoks tüütusse kampa, saab aga puudujääk osaliselt korvatud. Laps tunneb et kuulub kuhugi – ta usub, et kamp kaitseb teda ning "julgete" tegude eest saab ta ka tunnustust. Miks ta peaks soovima sealt lahkuda?

Alles nüüd on kord eneseteostuse vajaduse käes. Ei saa lahendada probleemi alustades tagantpoolt ehk vähem olulisest. Huvi huvialaringide või enese arendamise vastu tekib alles siis, kui noore jaoks olulisem on lahendatud. Lisaks sellele, et laps peab olema piisavalt söönud ja maganud, peab ta tundma end turvaliselt, olema veendunud, et kuulub tema jaoks oluliste inimeste hulka ning teda aktsepteeritakse. Seega ei lahenda probleemi rohkem lapsi mahutavad ja pikemat aega avatud noortekeskused või tasuta huvialaringid.

Samuti saadetakse liiga sageli kooli palavikuga või tugevas nohus laps. Kas kaugem põhjus võib olla selles, et vanemad on eluspüsimiseks liialt ülekoormatud? Kas neil lihtsalt ei jätku ressursse, et oma lapse käekäigu vastu huvi tunda ja vajalikku kontakti säilitada?

Laps vajab oma arenguks väga usalduslikku ja toetavat kontakti autoriteetse täiskasvanuga, kelleks tavaliselt on lapsevanem. Viimase puudumisel ei jäägi tal muud üle, kui asendada see seltskonna ja tegevusega, mis ühiskonna silmis ei pruugi väga aktsepteeritud olla.

Laps, kellel on õppimise või käitumisega olnud juba pikemat aega probleemid, kuid vanem ei ole soovinud või suutnud sellele reageerida ja teda kodus aidata, on jäetud vanemapoolse abita. Lapsevanem jätab oma lapse abita ka siis, kui ta probleemide ilmnemise korral ei pöördu vastava ala spetsialisti poole või ei järgi antud soovitusi.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb, et vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused.

Olen seisukohal, et koolile ja huvikeskustele ei saa panna lapsehoiuteenuse pakkumise kohustust. See, et laps tuleks kooli õppimisvõimelisena, on siiski lapsevanema kohustus. Et seda toetada, tuleb väärtustada lapsevanemaks olemist.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt on vanemad need, kellel on esmane kohustus last hoida, kaitsta ning tagada tema eakohane ja igakülgne areng. Seega peab iga vanem oma lapse eest ka ise seisma, lähtudes lapse huvidest. Muuhulgas on lapse huvides vanemapoolsete piirangute seadmine ja kodune kontroll lapse tegevuse üle. Kooli põhiülesanne on anda õpilasele haridust, aga selleks, et laps oleks võimeline õppima, peavad tema esmavajadused olema rahuldatud.

Lõpuks võiks küsida: kes peab siis lapsi kasvatama? Vastus on lapsevanem! Lapsevanem ongi see, kes läheb ja otsib oma lapse kaubanduskeskusest üles ja viib koju. On väga vajalik, et noor kuuluks oma kodu juurde. Samuti on vajalik, et tal oleksid seal omad kohustused.

Arvesse tuleb võtta ka inimese psüühilist arengut. See areng algab juba lapse sünniga ning selle kujunemisel on väga suur roll just vanemal. Laps või noor ei saa oma arengus olla võrdsel tasemel täiskasvanuga, seega vajab ta vanamapoolset tuge ja piiranguid, et kasvada vastutusvõimeliseks täiskasvanuks.