Jõulutunnet on minule üpriski raske tekitada, sest peale elutoas seisva pisikese kunstkuusekese ja kaunistuste keskväljaku palmipuude ümber, ei meenuta mitte miski mulle koduseid eestimaiseid pühi. Aga kas peabki?

Võtan rõõmuga vastu uued kombed ning tihti ei mõista teisi eestlasi, kes jäävadki taga igatsema koduseid pühi. Enamasti ei mõista selles osas teised kaasmaalased ka mind.

Räägitakse, et jõulud on kõige raskem aeg perest eemal olemiseks. Väidan enda puhul vastupidist. Nelja Uruguays oldud kuu jooksul ei ole mitte hetkekski tekkinud koduigatsust. Kõige enam tunnen puudust eesti toidust: pelmeenidest hapukoorega, mustast leivast jne, kuid saan väga hästi hakkama ka ilma.

Kuigi tegemist ei ole kindlasti mitte jõulutoiduga, on meil olemas verivorst, ehkki kõvasti magusam ja pähklitega. Tegelikult kuuluvad jõululauda näiteks rahvuslik lihagrillimistüüp asado, pan dulce ehk magus sai ning turrón, mida võiks nimetada halvaaks šokolaadis.

Kohalikke pühi võrdleksin ma eesti mõistes sugulaste keskis peetava sünnipäevaga või uusaastapeoga. Märksõnad 24. detsembri tähistamise juures on lärm, meeletus koguses ilutulestikku, sõbrad, sugulased ja kingitused.

Eestis on jõuluaeg teatavasti vaikne, pere keskel olemise aeg, kuid siin on vastupidi. Kui Eestimaal käisime ikka aeg-ajalt pühade ajal surnuaias ja olime kõik koos perega, siis siin on pere ja sõprade nägemine võrdse tähtsusega - kõik, keda sa pead enda jaoks olulisteks inimesteks, peavad nähtud-tervitatud saama.

Veel üks ääretult kummaline ja üllatav komme minu jaoks on peaaegu et kohustuslik ööklubisse minek. Kui käes on kesköö, avatakse kingid ning lastakse ilutulestikku. Lõpeb pere ja sugulaste keskel tähistamine ning kella kolme paiku minnakse sõpradega hiiglaslikku ööklubisse, kus lastakse Ladina-Ameerikale omast cumbiat ja reggaetoni. Kuigi neli kuud tagasi vaatasin ma selle kombe peale väga viltu, siis nüüd ei jõua ma enam ära oodata.

Vana-aasta õhtu on jõuluõhtule väga sarnane, ainuke erinevus on, et puuduvad jõulukingid.

Üks hea sõber ütles mulle ükskord, et jõulud ei ole tegelikult üldse Uruguayle omased pühad ning iga hinna eest üritatakse jäljendada ühendriikidelikku jõuluidülli, mis väga tihti jätab veidikene koomilise mulje - kaunistuste hulka kuulub näiteks kunstlumi, kuigi vaid väga vähesed kohalikud on elus oma silmaga lund näinud. Minu siinsest perest näiteks mitte keegi.

Loodan, et saite midagi uut ja huvitavat teada. Olge üksteise vastu head, eestlased! Ilusaid jõule ning imelist uut aastat!