Soovime juhtida tähelepanu mitmele olulisele veale ja valearusaamale Delfis eile avaldatud lugejakirjas "Miks tootjad topivad mu toidu sisse taimerasva ja maisisiirupit?", kus autor on näidetena toonud välja just Kalevi komme.

Esiteks, väidab autor, et "Komeedi" komm on pungil tahkestatud taimsest rasvast. Tahkestatud taimne rasv on hüdrogeeritud taimne rasv ja Kalev ei kasuta oma kommides hüdrogeenitud taimseid rasvu.

Teiseks, mis puudutab üldse taimsete rasvade kasutamist toiduainetes, siis lugeja väide, nagu seda oleks alles hiljuti tegema hakatud, on vale. Tegelikult on neid läbi aegade toiduainete tootmises kasutatud, ka nõukogude ajal, ja need on oluline osa ka kommi koostisest. Taimseid rasvu kasutab enamik tootjaid üle maailma kommitäidiste valmistamisel ja selles ei ole midagi negatiivset või skandaalset.

Kolmandaks ei saa nõustuda lugejakirja autori väitega, et tema ostetud "Komeedi" komm oli ebamäärane ja seest vedel. "Komeedi" komm ei saa seest vedel olla juba oma koostise tõttu.

Eksitav on ka lugeja teadmine, et glükoosisiirupit kulub tootesse palju rohkem kui suhkrut, et saavutada samaväärset magusust. Tegelikult on glükoosisiirup oluliselt magusam kui suhkur, mistõttu kulub seda ka oluliselt vähem.

Viiendaks on lugeja ilmselt lugenud pakendilt koostist valesti. Pakendi märgistusel on esimese koostisosana toodud välja suhkur, mis näitab seda, et suhkrut on selles tootes kõige rohkem. Glükoosisiirupit on "Komeedis" tegelikult 14 korda vähem kui suhkrut. Pakendimärgistusnõuded kirjutavad ette selle, et tootes olevad koostisosad on pakendile märgitud kahanevas järjekorras ehk esimesena on märgitud see koostisosa, mida on tootes kõige rohkem jne.

Samuti väidab autor, et toote pakendil ilutsevad mõisted: "tärklise- või maisisiirup" või lihtsalt "glükoos" tähendavad kõik ühte ja sedasama: glükoosisiirupit. Sellist märgistust Komeedi pakendil kindlasti ei ole.

Viimaseks, vale on ka lugeja teadmine, et "hüdrogeenitud" tähendab kindlasti transrasvu. Tegelikult on võimalik taimseid rasvu ka täielikult hüdrogeenida, mille tulemusena ei teki transrasvu. Tegemist kahe erineva hüdrogeenimise viisiga. Osalise hüdrogeenimise tulemusena tekivad transrasvad, täieliku puhul ei teki. Samuti on asjakohatu otsida välja Kalevi kommunikatsioonijuhi tsitaat aastast 2009 – viimase nelja aastaga on olukord oluliselt muutunud.

Nagu loo alguses kirjas, siis Kalev peab inimeste toitumise üle toimuvat arutelu väga oluliseks. Kuna aga sel teemal ilmub ajakirjanduses kasuliku info kõrval ka palju müra ja väiteid, mis ei põhine tihti ühelgi faktil, kutsun antud lugejakirja autorit üles Kaleviga ühendust võtma: oleme valmis täpsemaid selgitusi jagama ja kõhklusi hajutama.