Noor autojuht: kas kiiruspiirangud on mõeldud ainult õppeautodele?

Autokoolist load kätte saades tundsin endal vastutust sõita liikluses korrektselt ja kiirust ületamata. Paraku märkasin mõne aja pärast, et Eesti liikluses ikka ei ole kõik nii mustvalge, nagu autokoolid õpetavad.

Linnas on lubatud suurim kiirus 50 km/h, aga praegu kohtab haruharva juhte, kes sellise kiirusega tõepoolest ka sõidavad. Tihtilugu on linnas kiiruseks 50 asemel hoopis 60 km/h. See oleks nagu juhtidevaheline vaikiv kokkulepe, et keegi ei hakkaks 50-kilomeetrise tunnikiirusega liiklust kinni hoidma.

Valides ise autole kiiruse 50 km/h olen tihtilugu kogenud seda, kuidas minust hakatakse mööda sõitma. Õnneks pole veel keegi signaali lasknud, aga vaadates praegust liiklustempot, ei imesta, kui ka seda varsti tehakse.

Niisamuti on 90-kilomeetrise tunnikiirusega maanteedel. No mispärast peab seal sõitma 95 või 100 kilomeetrit tunnis? Minul on Tallinn-Tartu maanteel püsikiirusehoidja 90 km/h ning auto pisut teeserva poole, kuna tean, et minust hakkab suur rodu autosid mööda sõitma. Sellised kiirustajad võivad mind pidada ju luuseriks või kogenematuks, kes peaks sõitma õppima, aga tegelikult mõtlen ma liiklusohutuse ja inimeste elude peale.

Piirkiirused on loodud põhjusega ning on veider, kui paljud autojuhid tegelikult seda reeglit rikuvad. See toimub nii linnas kui ka maanteedel. Äkki võtaks piirkiiruse endale südameasjaks ja mis sest, et politsei igal pool ei näe ja kiirust ei mõõda, võiks ikkagi mõelda eelkõige teiste ohutuse peale.