"Avatud kontor ei soosi oma töösse keskendumist. Müra, rääkivad inimesed, sagimine - see kõik häirib. Ei maksa malli võtta filmides nähtud 1930ndate aastate USA ajalehetoimetustest. Lahendasin oma asja nii, et töötan juba tükk aega kodukontoris. Inimesed ei pea hommikuti ühte ruumi kokku kogunema, et teha tööd, mida tänased tehnilised lahendused lubavad kodus teha," kõlab populaarseim kommentaar.

"Ma poleks saanud seda paremini öelda. 100% nõus! Pealegi see avatud kontori idee sobib rohkem sinna ameerikamaale, kus inimestele meeldib ainult pläkutada. Eestlane on ikkagi põhjamaa inimene ning armastab rohkem omaette tegutseda," nõustub teine lugeja.

"Meie asutus läks umbes 3 aastat tagasi üle just avatud kontoris töötamisele. See on üsna jube. Ühes ruumis töötab 26 inimest + kliendid, kes käivad nii, et ruumis võib üheaegselt olla üle 52 inimese. Vanasti olid kabinetid, kus oli 2-3 inimest. Iga teenindaja laual on telefon, nii et teoreetiliselt võib heliseda korraga 26 telefoni. Reeglina nad muidugi kõik korraga ei helise, aga 5-8 telefoni on pidevalt töös.

Ka kliente käib igasuguseid: mõni, kes pole millegiga rahul või lihtsalt ebastabiilse närvikavaga, kukub aeg-ajalt häält tõstma või lausa karjuma - ma ei räägi nendest üksikutest juhtudest, kui on laamendama hakatud ja turvatöötajad kutsutud. Proovi siis sellises keskkonnas produktiivselt töötada.

Elu nagu telefoni keskjaamas, lisaks kohvihais ja kõik on tihemini haiged

Just hakkad mingit kirja koostama või ükskõik mis vähegi mõtlemist vajavat ülesannet või probleemi lahendama, kui telefonihelin, kõvem kliendi jutt või ka saalis olev üldine sumin segavad su keskendumist ja mõtte kõrvale viivad. Lisaks on peale avatud ruumi ülekolimist töötajad tihemini haiged," seletab kolmas lugeja.

"Ruumi kokkuhoiu tõttu on ka meil sisuliselt avatud kontor - mitu väikest ruumi, aga igas ruumis 6-8 inimest nagu kanad puuris. Päev otsa oled nagu telefoni keskjaamas - küll helisevad lauatelefonid, kui need kinni, siis moblad. Pidevalt hüppab keegi uksest sisse ja konkreetse jutu kõrvale tuleb "small talk", siis käib aeg-ajalt üle kohvihais ja krõbuskite krõbin.

Aga jah, pärast 17.00 saab juba hakata ka tööd tegema. Paraku viimasel ajal üha kehvemini, sest ka paljud teised on ära tabanud, et töötegemise aeg saabub sisuliselt tööpäeva lõpus," nendib neljas.

"Avatud kontor on viinud selleni, et telefoni enam eriti ei kasutata, klientidega suheldakse meili teel. Üks töötaja eelistab siiski telefoni ja tema peale vaadatakse viltu - ta on veel kõva häälega ka. Isiklikke kõnesid tehakse koridoris," räägib lugeja.