Miks? Kas või sellepärast, et kaasajal kell pole enam mingi jõukuse sümbol, mida igas peres või talus ei pruukinudki olla. (Ja kui oligi – piisas paarist sekundist keeramaks seiereid tund ette või ringi võrra tagasi. Peremees või härra pidi läbi tegema sama protseduuri ka oma kulduuriga.)

Isiklikult minul tõusevad juuksed püsti ainuüksi mõttest, et pean hakkama “häälestama” oma majapidamises leiduvaid ajanäitajaid! Kaasaegsed kellad pole enam need mehhaanilised “budilnikud”, kus piisas nupu keeramisest!

Mõne kaasaegse kella tagasikeeramise protsess võib nõuda õige palju aega. Eriti siis, kui ei leia kohe õiget instruktsiooni (selle otsimine + mälu järjekordne värskendamine + aeganõudev protseduur ise) – kellad on erinevad, mõned kellad lihtsalt on keerulised. Poole aasta möödudes peab uuesti kõike kordama!

Minul pole suvilat ega jahtlaeva või kaatrit koos sinna kuuluvate kelladega või elektrooniliselt juhitavat maja soojussõlme või saunakerist, ka autot mitte – sealgi ju kell olemas! Elan paneelmaja kahetoalises korteris, pole taimereid valgustuse või põrandakütte juhtimiseks.

On aga kell köögis, äratuskell ja pimedas nähtav dublantkell magamistoas, kaks käekella – üks igapäevane töölkäimise kell ja teine vaba aja kell + harrastuskell sportimiseks ja sukeldumiseks. Ilma juhenditeta nende õigeks keeramine naljalt ei õnnestu, pealegi neid peab sättima eriti täpseteks. Ainuüksi sellele kolmikule kulub tubli pooltund (kui mõni instruktsioon pole kadunud!). Ja nüüd see tõeline “peavalu” – elutuba:

  • seinakell – vaatan siis, kui istun televiisori ees;
  • äratuskell – juhuks,. kui jään magama televiisori ees ega kobi magamistuppa;
  • kell raamaturiiulis – näen seda, kui istun seljaga televiisori poole ja loen;
  • dekoratiivne kell à la perpetum mobile – juhuks, kui on tuju mõelda, keskenduda või mediteerida;
  • telefoni, faksi, automaatvastajasse monteeritud kell;
  • numbrimääraja kell (on selline lisaseade, mis vajalik, kui eelmainitud “apparatus” pole meie võrguga 100%-lt ühtiv);
  • televiisorite kellad
  • DVD-salvestajate ja videomagnetofonide kellad;
  • muusikakeskuse kell;
  • lauakalender-kell-kalkulaator.

Siis on veel sõiduregistraator autos - selle kellaajanäit võib ka kohtus määravaks osutuvaks!

Vaja veel ka töökohal kellad õigeks panna: Ka ametiautol on armatuuris kell. Kodus on ju veel kellaga mikrolaineahi ja väike “sang” (kaasaskantav raadiomagnetofon)! Mobiiltelefonid "keeravad" aja õigeks kuidas ise heaks arvavad, kord muudavad, enamasti aga mitte või teevad seda "suvalisel ajal", susi neid söögu!

Palju kokku saite? 20? 25? Ja pole kindel, et neid pole veel kusagil peidus! Ja nad kõik on numbrinäidulised, käituvad erinevalt, kõiki juhendeid alati käepärast pole! Ja palju kulus aega? Tund, kaks? Rohkem! Ja veel hirm, et kindlasti jäi veel mõni “keeramata”! Täielik stress ja kõhuvalu!

Aga kui oleksin "rikkur" - lisanduksid veel kellad suvilas, purjekas, mitmes autos, helikopteris ("Siiri ja Viivi" puhul, näiteks!). Sukeldumisvarustuse müüsin maha, aga selle juurde kuulus ka kell konsoolis, mida polegi võimalik kruttida!

Võimalik tagajärg (juhul, kui äsja vahetasite töökohta ja katseaeg pole läbi): töökoha kaotus päevapealt tunniajalise hilinemise tõttu, kuna mõni kell ei meenunud või lihtsalt juhtus “näpukas” ühega neist! Selle tähtsaima, saatuslikuga!

Ja kurat võtku: kas minu organism on mingi katsekeha???!!!