Käisin ise lasteias õndsal nõukogude ajal, veidi enne vabariigi tulekut, mil mänguväljak oli pungil erinevatest atraktsioonidest. Neid hooldati, värviti, õlitati ja lisati uusi vahendeid territooriumile juurde. Süsteem toimis ning meil oli lõbus nii mitmekesisel mänguväljakul ringi joosta.

Nüüd järsku pekstakse meedias kella, kuidas ikka vanad veneaegsed kiiged ja turnimisredelid on amortiseerunud ja ohtlikud. Lisaks ei jagu mitte kellelgi raha nende uuendamiseks ning kaasajastamiseks. Üllatuslikult on riigi rahakott õhemast õhem! Mida kuradit?!

Kogu aeg kiidetakse, kuidas lapsed on elu õied ning nende turvalisus ja heaolu riigi jaoks ülim. Samal ajal kanditakse laste heaolu jaoks mõeldud ressursid ei tea kuhu.

Igal lastevanemate koosolekul nii lasteaias kui koolis sõna otseses mõttes kerjatakse vanematelt raha, vahendeid ning vabatahtlikku tööd. Justkui tegu ei oleks mitte riigi rahastatava laste hoolekandeasutusega vaid Somaalia orjalaagriga, kus isegi puhtast veest võib und näha.

Miks see olukord nii kriitiliseks ning ajuvabaks on kujundatud? Mingit suvalist ise kujunemise jama ma ei usu. Valitsusel on väga hea ülevaade reaalsest vajadusest oma asutustes ning eraldatavast rahasummast. Ilmekalt on näha, milline defitsiit on valitsenud vabariigi algusest peale ning aja möödudes pole seda miinuses eelarvet meelega tasakaalu aetud.

Toon ühe konkreetse näite. Pärnu Raeküla lasteaed leppis oma nõukogudeaegsete lagunenud atraktsioonidega käesoleva suveni. Mitu aastat see vabariigi algusest tänaseni kokku teeb? Kakskümmend kaks aastat. Kui palju lapsi selle aja jooksul sealt läbi käis? Ja riik jätkuvalt "ei leidnud" vahendeid maja renoveerimiseks ega mänguväljaku korrastamiseks. Alles käesoleval suvel tuli appi seesama Lõviklubi, kes külvas muru, värvis piirdeid ning abistas muudel haljastustöödel.

Miks siis Pärnu linnavalitsuse ametnikel ja vabariigi valitsusel on soojad toad ning kaasaegsed vahendid? Paneme ka nemad tühjale mullasele väljakule istuma ning kitsasse külma ruumi lõunauinakut pidama. Muidugi võivad nad oma vahendid kodust kaasa võtta, et mugavam oleks. Täpselt sama ootavad nad meie lastelt.