Noor teenindaja: kes ei jõua tööd teha, tehku poole kohaga – miks peab poe varem sulgema?
Oma noore elu jooksul olen töötanud teenindajana nii mõneski ettevõttes ja olukord pole pooltki nii hull. Võib-olla tõesti olen sattunud väga inimlike tööandjate juurde, kuid siiski. Tööandjad on küllaltki mõistvad ja ei vallandata ju töölt ühe väikse eksimuse pärast. Lisaks sellele pole saanud nii mõnigi päev tööl käia ja alati leidsin ma endale asendaja.
Kui me sulgeksime poed kell 6-7 õhtul ja avaksime äkki 10-11 hommikul, et teenindajad saaksid ikka hommikuti kauem magada, siis millal peaksid need inimesed endale süüa ostma, kes on terve pika päeva tööl?
Mina näiteks käisin suvel laatadel asju müümas. Enamasti kestavad laadad kaks-kolm päeva. Siis oli alati probleem, kust endale järgmiseks päevaks süüa osta. Nagu te teate on ju laatadel toidu hinnad üpriski krõbedad. Esimeseks päevaks sai ilusti eelneval päeval toit ostetud, aga järgmise päevaga oli alati suur probleem. Enamasti hakkasime üheksast asju korjama ja kümneks saime asjad kokku. Siis tuli veel ruttu poodi kihutada ja kui samal päeval ei jõudnud, oli asi väga nutune. Väga vähe on selliseid poode, mis avatakse enne üheksat.
Kui me sulgeksime poed juba kuuest, siis jääksid paljud inimesed lihtsalt nälga. Ka reisilt tulles võib juhtuda, et pole kodus midagi süüa - siis tahetakse ikka ju poest läbi käia. Inimeste võimalusi ei tule piirata vaid laiendada ja kui teenindussektori rahvas ei saa tööga hakkama, siis võiks ju teha vahetustega, poole kohaga töökohad. Peaks olema piisavalt hea: vedeleda pool päeva kodus ja teise poole siis tööd teha.
